Jah, nüüd on siis mõnda sega suksud minu juures ja hiljem viime Dollu tagasi Heidi juurde, aga mitte Kalla ei lähe kaasa, vaid Mimmu. Mimmu oskab Dollu paika panna ja ta vitsib Dolluga kaasa joosta. Siis saavad rahulikud Kalla ja Tigris vaikselt omaette olla. Votvot.
Teine uudis on see, et üks 7 aastane tüdruk käib Kallaga trenni tegemas. Natukene kurdan. Muidu täitsa asjalik plikatirts, julge, aga kardab õigeid asju. Paljudega on see, et nad ei tea mida kartma peab, aga see plika teab ilusasti mis on ohtik ja mis mitte.
Ta on 10 korda käinud kuskil Narvas ratsutamas käinud, aga isa tõi ta nüüd minu juurde, sest Narvas ei õpetatud midagi. Oehjah, näha on.
Hobust puhastada oskab, selles on tal päris osav käsi. Paljud lapsed kardavad tugevamini harjaga tõmmata, tema teeb seda korralikult. Kapjade puhastamisega samuti saab hakkama. Jalga ta küll ei jaksa veel hoida, aga mina hoian, tema puhastab.
Päitseid pole ta kordagi hobusele pähe pannud selle 10 korra jooksul, isegi mitte ise hobust talutanud. Õpetasin kuidas nööri hoida ja päitseid pähe panna. Kui me veel kahe jalaga maas olime, siis mulle väga meeldis see plikatirts (no ma ei mäleta ta nime :D), aga kui hobuse selga sai... Asdasdasd. Käte asendit mina õigeks ei saanud, proovisin ja pulgaga ning puulehega, need nipid alati on aidanud, aga kui ära võtsin, siis olid käed jälle taeva poole.
Selg kõver- lootusetu. Ma korrutasin koguaeg "Selg sirgeks!", selg läks sirgeks, käed läksid üles, "käed!", käed läksid alla, selg kõveraks. Selline nokk kinni, saba lahti probleem.
Päris palju asju oli ühest kõrvast sisse- teisest välja. Lõpuks hakkas poni ja talle pähe istuma, sellepärast ei ta ei andnud korrektselt käsklusi, ta lihtsalt ei kuulanud mind. Kui midagi ebaõnnestus, siis plika, vana kavalpea, hakkas Kallat kallistama "ta on niiiiiiii nunnu" :D vahetas teemat koguaeg :D
Küsisin, kas ta traavi on teinud, vastas jaatavalt. Mitu korda? Umbes 5 korda.
Nooo jah. Traavile ajamisega sai ilusasti hakkama, aga kergendanud polnud ta kunagi ja seal seljas potsumise ajal nägin ma käsi igas ilmakaares, selg käis nagu vibu ja jalad... Oioii :D
Üritasin kergendamise takti õpetada ja selgeks teha, aga kui 5 minuti jooksul ei saa isegi korraks pihta, siis üsna nutine lugu.
Plika on alles 7 aastane, aga peab üritama. Lapsel on siiras soov hobustega tegeleda. Tema puhul peab olema karmim ja kurjem, et ta kuulaks, aga see eest kiitma iga saavutuse eest, kiitus annab palju indu juurde :)
Jutupaunik on ka mis hirmus. Rääkis mulle koguaeg oma kassist, kellega ta mängib koguaeg.
Küsisin "vana su kiisu on?"
-"40"
"kassiaastates?"
"eiei, inimese ikka. Ta juba suur kiisu. Sama vana kui issi"
Lapsesuu ei valeta :)
Aga mulle meeldib see, et keegi hakkaja tüdruk käib kaks korda nädalas ratsutamas (saab vahepeal ta töösse rakendada, muhahahahaa :D) ja Kalla saab ka kergelt liigutada ennast.
Jess!
Nüüd rebis pikaks huinamuinaks ära, aga mis siin ikka, mul oli igav ja kirjutada ju võis :D
Üks uudis veel, kolime Tigrisega arvatavasti Särevere talli, vähemalt esialgu, sest no ei leia odavamat kohta. Keegi ei reklaami kah ennast.
Päikest!
Oh, ja head heinahooaega. :)
