Miks mul ei vea peikadega?

Oeh, Kadri tuli talli, päris tore oli. Tõi mu lemmik asju- õunu ja soola. Oiiiiii kuidas ma jumaldan neid.
Tegelikult ma olin siiamaani Hannese juures. Ociga kahekesi, aga kuna mul on praegu selline peika otsimise aeg, siis perenaine otsustas mu viia tagasi Mullikmäele (aka. Vetiku, tall, Rakvere jne jne), sest seal ootas mind täkupoiss. Kuna Perenaisele tehti ettepanek tasuta sünnipäeva kingitus- minu paaritamine. Kadri otsustas proovida, aga pikkade kaalutustega ja kui ma juba tallis kohapeal olin, siis asjad muutusid erinevatel põhjustel. Järele mõeldes selle varsa paberid, irooniaga öeldes, oleks pidanud ära kaotama :D Ja peale selle, ega sellest täkust erilist kasu ei olnud. Natukene lapse võitu veel.
Ootame perenaisega seda Härra Õiget :)

Võite pakkumisi teha, kui kellegil oleks sobiv täkk pakkuda. Ennem oli huvi ikka traavlite vastu, aga enam see ei ole niivõrd oluline. Tahaks oma varsale natukene kopsakust juurde ja värvi lisasid. :)

Nii aga mis veel lahedat toimus?
Olin 2 korda sadulas. Ühe korra platsitrennis, kus sain ülesannetega enam-vähem hästi hakkama. Ikka on asju, mille kallal viriseda, aga kõige vastu aitab aeg ja töö. Perenaisel tuli idee hüpata 3-4 penerolli. Tegi mulle 3se penerollirea ja selle me hüppasime 2 korda läbi. Finito!
Teine päev pani mind kergelt sadulasse. Kapsel minema (mida tegelikult üldse viimasel ajal mul pole), sadul selga, perenaisel tagumikupehmendus ja maastikule kolama. Selline mõnus McLeodi tütre tunne tuli peale : D
Tegelikult hetkel ei olegi midagi erilist kirjutada. Ma pole muutunud, kõik on endine.
Aga praeguseks Tsau, täna õhtul lähen tagasi Hannese juurde. Tuleb üks ratsamatkakene ette võtta.
tsutsufrei

Kaarma karikas

Heihou. Alustan kohe sellest, et nagu plaanide kohaselt peaks, ma ei ole kodus. Kuna pühapäeval olnud Kaarma karikal läks super hästi, siis jõuame kolmandale etapile ka, kui see ikka toimub. Loodame parimat. Aga alustame nüüd otsast peale :P Reedel tuli perenaine talli ja pani mu sadulasse. See kõik toimus juba üsna vara. Tegime suhteliselt sellist tavalist kipat-kõpat trenni. Natukene üleminekuid, natukene paindeid, natukene sammu ja natukene traavi. Olin tubli ja sain kiita :P Tegelikult sellist trenni tehes... HAAHAAA, no niimoodi ma võin klõbiseda läbi platsi servade ööd ja päevad läbi. Aga see selleks. Tegelikult selle hea hommikuga ma ei pääsenud. Sain veel tunda tund aega ilumõnusid. Mind nühiti sampooniga, kammiti kõik kohad läbi, iga hall karv (Jah, mul on halle karvu :() sai välja kitkutud. Ja peale seda sain putukatõrjet peale ja oma kaera portsu kätte. Olin tallis putukate ja teiste parasiitide (loe: hobuste) eest peitu. Õhtul sain korraks veel saduldatud. Kadri läks Faunusega platsile ja tahtis minu perenaist Kadrit ja mind ka kaasa. No nii siis oligi- mina ja Faunus kahe Kadriga. Nüüd sain juba mõned hüpped ka tehtud. Taaskord sigatubli olen. Tegelikult oli meid vaja, et minna hiljem lehmade juurde, sest Faunus pidavat neid kartma. Aga ei kartnud. Huvitav, kas asi oli meis? :P Laupäeval sain natukene niisama tähelepanu, sadulas ei käinud. Oooo ja muide, perenaine tõi soola. Sool on veel parem, kui õun. VOT! Pühapäeva hommikul siis hops treikusse ja võistlema. Oci oli ka. Alguses olin ma nii närviline. Ega ma loll pole, sain kohe aru, milles asi. Aga üsna pea oli aeg heaks alguseks. Esimene parkuur mida võistlesime oli 70-80cm. Aeg oli SUPER. Alla minuti, 59 sek. Alla minuti sõitjaid oli ainult 3 :P Me oleks kolmanda koha saanud, aga kahjuks lendas üks latt alla ja jäime 7. Aga ikkagi, aeg oli hea ning olen väga uhke enda üle. Peale selle, et alles 2 võistlus. Siis tuli suur otsus, kas minna 80-90cm või mitte. No ikka lähme! Kadri natukene põdes, kas ma ikka saan hakkama, aga VABALT. Sõitsin puhtalt, aeg oli ainult paljupaljupalju halvem ja saime 6 koha. Kahjukahju, 5te autasustati... Jäime ilma. Aga palju ju puudu ei jäänud, ega?:P Jäin rahule, perenaine jäi rahule, kõik oli super ja ootame nüüd viimast etappi, võibolla veel mõni võistlus tulemas enne Kaarmat, siis sinna ka. Aga nüüd probleem. Vajame abi! Probleemiks on risti jooksmine. Seda võis näha ka minu parkuure sõites. Vasakule poole mõnikord ma jooksen ikkagi tagumiste jalgadega paremast jalast. Kas asi on selles, et ma olen traavel? Perenaisel on seljas halb olla, mina jooksen ikkagi nii :P Olen ka koplis nii ringi lasknud.

Pühapäev

Perenaine veeres talli kohale ning kell oli juba suhteliselt palju. Mul oli plaan igastahes teha üks uinak, aga kus sa sellega! Ma loodsin, et pühapäev on ikka puhkepäev,sest kalendri järgi ju on :P.
Igastahes läksime tipa-tapa talli ning minu selga visati mitu erinevat sadulat. Sadul selga, vöö kinni, Eduard viskas perenaise selga, uuriti ja puuriti, sadul ära, uus selga jne. Perenaine on juba kergelt hädas minu sadula otsingutega. Sõbranna Big Dolli sadul ei sobinud mulle no teps mitte! Kahju, selline mõnus ja kerge oli. Sellise sadulaga poleks mind paks perenaine üldse häirinud :P.

Aga siis... Lendas mu selga vana prestige sadul, millega ma juba korra olen sõitnud ja päris mõnus on. See jäigi.

Mõneks ajaks jäin ma talli üksinda, kuni perenaine tuli tagasi ja pani mu sadulasse. Seletas mulle, et nüüd ma saan erinevatest plikadest puhata, martingale ja ebasobovatele sadulatele võin head aega öelda. Milline tore uudis! Jippikajee!

Tegelikult ma olen nüüd üks suur närviline lihapundar. Närviline pole õige sõna, pigem jonnakas. Kadri hüppas mulle selga ja ma näitasin talle kohe, mida ma "õppinud" olen. Kõigepealt demosin oma külg ees liikumist, erinevas tempos jooksmist, läksin traavi siis kui tahtsin, peaga lollitamist ja niisama risti astumist. Vot seda olen ma õppinud nende paljude tüdrukutega, kes minuga sõitnud on siis, kui perenaist kohal ei ole.
Minu uued õpingud vist ei läinud talle eriti peale. Nii palju tööd pidin tegema. Kui mul oleks käed, ma oleks kahe käega peast kinni hoidnud. Perenaine oli suhteliselt vihane ja nördinud. No need asjad, mis ma eelnevalt ette lugesin, nendest sai üsna pea jagu. Kõige uhkem oli Kadri minu lõpuks saavutatud ühtlase tempo üle ja painete.

Aeg oli galoppi teha. Nii, ma seletan kohe ära, kuidas minuga plikad on teinud. Ajasid mu traavi, siis togisid mind edasi kuni ma otsustasin paar sammu galoppi teha. Vot see oligi minu "galopitõste". Aga nüüd. Oioi. Perenaine ei leppinud sellega! :O
Kui tema andis mõista, et "galopp", siis pidigi nii olema. Alguses andsin sellest ilusasti mõista- väike tagant vise (mida ma muide kunagi pole teinud). Poleks pidanud seda tegema. Mind aeti veel kiiremini ja jõulisemalt edasi. Mõned plikad lendasid mu seljast maha, kui ma midagi teha ei tahnud. Ja oligi minu trennil lõpp, aga enam nii lihtsalt ei pääse.

Tunni aja jooksul õppisin kõik ilusasti üle, tegime mõned hüpped (hüppame me muide väga ilusasti, vot :P)

Kokkuvõttes sain ma ilusaks ja tubliks ning kannan nüüd prestige hüppesadulat. Perenaine ostis selle ära, patsutas õlale ja ütles, et see läheb mu maiustuste arvelt maha! Kuidas ta võib mulle niimoodi teha? Aga no, las olla. Saan hakkama :)

Hea uudis veel- nüüd 12. juulil, ehk sellel pühapäeval on Kaarma karikas, kuhu me lähme ning peale seda sõidan otse koju. Ei jõua ära oodata! :) Head aega mu peikad ja sõbrannad Rakveres, tere Kalla, Big Doll ja mu kodu!