Pühapäev

Perenaine veeres talli kohale ning kell oli juba suhteliselt palju. Mul oli plaan igastahes teha üks uinak, aga kus sa sellega! Ma loodsin, et pühapäev on ikka puhkepäev,sest kalendri järgi ju on :P.
Igastahes läksime tipa-tapa talli ning minu selga visati mitu erinevat sadulat. Sadul selga, vöö kinni, Eduard viskas perenaise selga, uuriti ja puuriti, sadul ära, uus selga jne. Perenaine on juba kergelt hädas minu sadula otsingutega. Sõbranna Big Dolli sadul ei sobinud mulle no teps mitte! Kahju, selline mõnus ja kerge oli. Sellise sadulaga poleks mind paks perenaine üldse häirinud :P.

Aga siis... Lendas mu selga vana prestige sadul, millega ma juba korra olen sõitnud ja päris mõnus on. See jäigi.

Mõneks ajaks jäin ma talli üksinda, kuni perenaine tuli tagasi ja pani mu sadulasse. Seletas mulle, et nüüd ma saan erinevatest plikadest puhata, martingale ja ebasobovatele sadulatele võin head aega öelda. Milline tore uudis! Jippikajee!

Tegelikult ma olen nüüd üks suur närviline lihapundar. Närviline pole õige sõna, pigem jonnakas. Kadri hüppas mulle selga ja ma näitasin talle kohe, mida ma "õppinud" olen. Kõigepealt demosin oma külg ees liikumist, erinevas tempos jooksmist, läksin traavi siis kui tahtsin, peaga lollitamist ja niisama risti astumist. Vot seda olen ma õppinud nende paljude tüdrukutega, kes minuga sõitnud on siis, kui perenaist kohal ei ole.
Minu uued õpingud vist ei läinud talle eriti peale. Nii palju tööd pidin tegema. Kui mul oleks käed, ma oleks kahe käega peast kinni hoidnud. Perenaine oli suhteliselt vihane ja nördinud. No need asjad, mis ma eelnevalt ette lugesin, nendest sai üsna pea jagu. Kõige uhkem oli Kadri minu lõpuks saavutatud ühtlase tempo üle ja painete.

Aeg oli galoppi teha. Nii, ma seletan kohe ära, kuidas minuga plikad on teinud. Ajasid mu traavi, siis togisid mind edasi kuni ma otsustasin paar sammu galoppi teha. Vot see oligi minu "galopitõste". Aga nüüd. Oioi. Perenaine ei leppinud sellega! :O
Kui tema andis mõista, et "galopp", siis pidigi nii olema. Alguses andsin sellest ilusasti mõista- väike tagant vise (mida ma muide kunagi pole teinud). Poleks pidanud seda tegema. Mind aeti veel kiiremini ja jõulisemalt edasi. Mõned plikad lendasid mu seljast maha, kui ma midagi teha ei tahnud. Ja oligi minu trennil lõpp, aga enam nii lihtsalt ei pääse.

Tunni aja jooksul õppisin kõik ilusasti üle, tegime mõned hüpped (hüppame me muide väga ilusasti, vot :P)

Kokkuvõttes sain ma ilusaks ja tubliks ning kannan nüüd prestige hüppesadulat. Perenaine ostis selle ära, patsutas õlale ja ütles, et see läheb mu maiustuste arvelt maha! Kuidas ta võib mulle niimoodi teha? Aga no, las olla. Saan hakkama :)

Hea uudis veel- nüüd 12. juulil, ehk sellel pühapäeval on Kaarma karikas, kuhu me lähme ning peale seda sõidan otse koju. Ei jõua ära oodata! :) Head aega mu peikad ja sõbrannad Rakveres, tere Kalla, Big Doll ja mu kodu!