õunadõunadõunadõunad

O happy day, oooo happy day. Perenaine roomas talli kohale. Kaasas õunad. Nagu HALLELUUJA! Ma jumaldan õunu. Õunad rokivad!
Tuli kohe koplisse, kollane jalutusnöör kaasas (aimasin halba), roheline õun kaasas (aimasin head) ning viis mu talli (olin sundseisus. Õuna nimel kõigeks valmis!).
Tegelikult kell oli juba üsna palju, eriti kaua ma puhastamismõnusid nautida ei saanud, sest perenaisel oli mingi kuri plaan minuga, seda igaljuhul.
Nii ta siis seal mind nühkis harjadega ja tegi mulle märkuse- „Tead Tigris, Sa oled üks paras mudakoll.” No andke andeks, mida mina teha saan, et ma jumaldan mulda, liiva, Ocean Stari ila ja vihkan läikivat karva.
Tegelikult sellega mul kohe meenus, et Ocean tuli tagasi, nüüd mul peika jälle olemas. Hakkasin omale täkku otsima kah, aga kurat, Ocust pole kasu, ronib mul seljas ja möliseb minuga oma täkuhäälekesega, aga no c’mon.. Ega ma loll ei ole. Perenaine patsustas mulle õlale ja ütles, et järgmine kord saan, mis tahan. Hakkame kalendrit pidama ja kui hästi läheb, saan omale hobubeebi, millega kaasnev üks suur pluss- järgmine suvi olen ma viimaseid kuid tiine ja see tähendab PUHKUST!!! Piduuu! :P Loodame, et plaanid peavad paika.
Aga nüüd vana teema juurde tagasi. Perenaine ei visanudki mulle varustust selga, lihtsalt päitsed ja jalutusnöör ning viis mu sõiduplatsile. Kerge meeltesegadus tekkis- no eks järelikult saan süüa siin! Aga ei, pidin tema kõrval kõndima ja jooksma, seisma, uuesti sammu, seis, traav, seis, samm jne jne jne. Jõle tüütu oli alguses. Ma tahtsin süüa, aga siis saabus minu hetk, mille nimel ma võin kõike teha, kasvõi saltot visata, kui vähegi oskaks, perenaine võttis taskust õunatüki... No saate aru küll mida ma mõtlen.
Siis hakkasin tal järel käima nagu kutsikas. Tema ütles „Sammu”, mina tegin, „Traav”- hakkasin perenaisega koos jooksma. Ausalt noh, ma tegin kõike! Sest iga mõne aja tagant potsatas õunatükike mulle suhu. Mõne aja pärast kadus meie vahelt isegi jalutusnöör ära, ikka käisin tal järel nagu kutsikas, siis võttis päitsed ära, aga pani jalutusnööri ümber kaela mulle. Ausalt, minu pärast oleks kasvõi olnud mul ahv turjal kükitada, õuna nimel kõigeks valmis, ja ma ei väsi seda kordamast! :P
Siis hüppas ta mulle selga, nöör kaelas. No mitte halvas mõttes „nöör kaelas”, aga nagu... Minul oli nöör kaelas. Eieiei, ikka ei kõla hästi. Ühesõnaga, jalutusnöör oli ümber minu kaela, mitte suitsiitse mõttega. Vot ! Tegime seis-samm-traav üleminekuid. Ma pidavat superhästi keha peale seisma jääma, aga pöörata ei mõista, tempot tõstab hoopiski. Pikapeale sain hakkama, sest ka seljast potsatas korra üks õunakene hammaste vahele.
Igastahes ma olin super tubli ja ise ka igatpidi rahul. Kõht täis, läksin koplisse mehi otsima, aga ei leia. Lootusetu!


Teisel päeval juba üsna varahommikul tuli perenaine minu juurde, viis mu talli ja hakkas pesema mind. Nühkis mind nuustikuga, kammis laka ja saba ära (muide, nüüd on parem kärbseid ära ajada, saba lendleb ise lausa igalepoole, soovitan kõigile :P) ja viis mu uuesti platsile sama süsteemi tegema, mis eelmine päev, ainult et selga ei roninud ja tegi 2x lühemalt.
Läksin uuesti koplisse ja mõned tunnid hiljem uuesti talli ja sadulasse. Küll minuga tegeletakse palju! Perenaine pani mulle prestige sadula, sest minu windec ei sobi enam mulle, kuigi ikkagi Siiri topib seda selga, kuigi ei tohiks. Ära siis vingu, kui ma sõna ei kuula (6).
Tegime pikalt traavi platsil, galopitõsteid kuni tegime mõned hüpped. Perenaine oli 3 kolli takistust ehitanud, üks oli pikk kile maas, hooga peale minna, hüppasin üle, aga niisama sealt üle traavida ei taha eriti. Siis oli üks pisikene aga ere lauajupikene. Hüppasin selle ausalt üle. Ning lõpuks üks lattaed, millele oli erkroheline mustriga riie peal. HAAHAAA, arvate, et suudate mind hirmutada? Naljamehed sellised.

Igastahes jah, tegime trenni lõpuni, olin taaskord supertubli, ei jaksa ennast ära kiita. Peika sai ka mul trenni. Kristin tuli Ociga sõitma, ma sõin nii kaua seal sama platsi peal kuni äkki sigines sinna nii palju rahvast juurde. Eks ikka, nad kõik tahavad mind. Sain mitu pikka paid. Mõnusmõnus. Peale Oci trenni läksime talli kõrvale põllu peale, tegime ühe pisikese ringi kaasa perenaisega, jalutusnöör kaela ümber, hops selga ja läksime. Aga ma tahtsin natukene lahe olla ja tegin vingerdavat traavi, perenaine ei püsinud seljas eriti hästi.. Vot... Ausalt, mitte paha pärast, aga ma jäin järsult seisma ja Kadri potsatas maha, hakkas naerma ja mind läksin otsejoones talli poole teiste tüdrukute juurde, nad seal paitas mind, kuni perenaine ringiga tallini tuli, patsustas mind, hüppas korraks uuesti selga ja ronis maha. See oli lahe. :P
Sain nunnutamist ja läksin koplisse minema. Rohkem pole ma perenaist näinud, eks ta nüüd millalgi uuesti välja ilub. Mainis mulle, et teeb kodus minule heina- no parem oleks! Ja et olgu hea ja maitsev hein! Aga ütlen teile „tuduluuu” nüüd. Olge päikselised, aga ärge kõrvetage. ;)