Nonii, reedest pühapäevani käisin jälle Kokoral Tiku juures.
Uudiseid nii palju, et nüüd on meil seal 3 uut tegelast- Mitsu, Hektor ja Pontsu. :)
Pontsu on meil tiba õnnetu. Margit leidis ta ühe vanatädikese juurest. Pontsu on kogu selle aja elanud laudas, seppa polnud ta aastaid näinud ning esimesed kabjad olid nii hullus seisus, et poni ei saanud kõndidagi. Peale esimest värkimist (kus sai kapjadelt maha võetud 5cm!) oli kaks võimalust- kas saab liikuma või poni läheb tuttu ära. PONI LIIGUB! Tõeliselt õnnelik juhtum! :)
Muidugi ravi võtab veel kõvasti aega, sest liigesed on haiged ning kabjad vajavad samuti kõva ravi, aga näha on, et asi paraneb kiiremini, kui oleks osanud arvatagi. JEE!
Ma olen nii õnnelik, et Margit on üks nendest inimestest, kes aitab hädas hobuseid ning annab neile uue võimaluse.
Nüüd natukene sõitudest ka.
Laupäeva hommikul sõitsin viimase sõidu Versoga. Väga hästi ratsastatud hobune, sain kõvasti harjutada sääretööd.
Pühapäeval tegin natukene sõitu Daisyga, Tegin natukene aega sammu-traavi-seisu üleminekuid, siis sõitis edasi teine tüdruk temaga ning tegi samamoodi üleminekuid.
Õhtupoole võtsin Tigrise käsile. Alguses oli probleeme, sest ta oli nii äksi täis ning ei püsinud paigal. Jalutasin temaga käekõrval külavahel ühe ringi ning kui ta oli maha rahunenud ja kõndis minuga samas tempos, läksin selga. Tegin veel ühe ringi külavahel jalutades ning kui ta oli täiesti minule keskendunud, kõndisin kodupoole tagasi, ning tegin platsil veel natukene trenni. Pühapäevaseks trenniks oli eesmärgiks seatud lõdvestamine. SEE TULI NII HÄSTI VÄLJA MEIL! Tigris, kellel on komme kihutama hakata, jooksin nii rahulikku ja vaba traavi, reageeris igale minu märguandele korralikult. Lõpus tegin ka veel paar galopi tõstet mõlemast jalast ja Tiku jooksis nii rahulikku ja lõdvestunud galoppi ka. Ooh, nii hea oli! :)
Peale trenni ronisin seljast maha, tegin kapsli lahti, võtsin sadula seljast ja jahutasin Tigrise käekõrval maha.´
Nii mõnus oli!
minu selle suve lubadus on, et see suvi me käime Tikuga võistlustel ka ära, kui valmis oleme! :)
Nii tore, et hobused on mu ellu tagasi tulnud.
Margit ei tahtnud Tigrise passi vastu võtta, ütles et ta endiselt veel ikkagi minu hobune ja ta on Margiti juures "hoiul", sest mind ja Tigrist ei tohi lahutada. See tegi südame soojaks! :)
Noh ja nüüd on aeg otsida Tartumaal mingi võistlus välja, seada see omale eesmärgiks ja seal näeme! Kõik saate lutti minult ja Tigriselt, muhahaha :P
Uudiseid nii palju, et nüüd on meil seal 3 uut tegelast- Mitsu, Hektor ja Pontsu. :)
Pontsu on meil tiba õnnetu. Margit leidis ta ühe vanatädikese juurest. Pontsu on kogu selle aja elanud laudas, seppa polnud ta aastaid näinud ning esimesed kabjad olid nii hullus seisus, et poni ei saanud kõndidagi. Peale esimest värkimist (kus sai kapjadelt maha võetud 5cm!) oli kaks võimalust- kas saab liikuma või poni läheb tuttu ära. PONI LIIGUB! Tõeliselt õnnelik juhtum! :)
Muidugi ravi võtab veel kõvasti aega, sest liigesed on haiged ning kabjad vajavad samuti kõva ravi, aga näha on, et asi paraneb kiiremini, kui oleks osanud arvatagi. JEE!
Ma olen nii õnnelik, et Margit on üks nendest inimestest, kes aitab hädas hobuseid ning annab neile uue võimaluse.
Nüüd natukene sõitudest ka.
Laupäeva hommikul sõitsin viimase sõidu Versoga. Väga hästi ratsastatud hobune, sain kõvasti harjutada sääretööd.
Pühapäeval tegin natukene sõitu Daisyga, Tegin natukene aega sammu-traavi-seisu üleminekuid, siis sõitis edasi teine tüdruk temaga ning tegi samamoodi üleminekuid.
Õhtupoole võtsin Tigrise käsile. Alguses oli probleeme, sest ta oli nii äksi täis ning ei püsinud paigal. Jalutasin temaga käekõrval külavahel ühe ringi ning kui ta oli maha rahunenud ja kõndis minuga samas tempos, läksin selga. Tegin veel ühe ringi külavahel jalutades ning kui ta oli täiesti minule keskendunud, kõndisin kodupoole tagasi, ning tegin platsil veel natukene trenni. Pühapäevaseks trenniks oli eesmärgiks seatud lõdvestamine. SEE TULI NII HÄSTI VÄLJA MEIL! Tigris, kellel on komme kihutama hakata, jooksin nii rahulikku ja vaba traavi, reageeris igale minu märguandele korralikult. Lõpus tegin ka veel paar galopi tõstet mõlemast jalast ja Tiku jooksis nii rahulikku ja lõdvestunud galoppi ka. Ooh, nii hea oli! :)
Peale trenni ronisin seljast maha, tegin kapsli lahti, võtsin sadula seljast ja jahutasin Tigrise käekõrval maha.´
Nii mõnus oli!
minu selle suve lubadus on, et see suvi me käime Tikuga võistlustel ka ära, kui valmis oleme! :)
Nii tore, et hobused on mu ellu tagasi tulnud.
Margit ei tahtnud Tigrise passi vastu võtta, ütles et ta endiselt veel ikkagi minu hobune ja ta on Margiti juures "hoiul", sest mind ja Tigrist ei tohi lahutada. See tegi südame soojaks! :)
Noh ja nüüd on aeg otsida Tartumaal mingi võistlus välja, seada see omale eesmärgiks ja seal näeme! Kõik saate lutti minult ja Tigriselt, muhahaha :P
