ma ei ole muidu hukka mõistja tüüp, aga noo inimesed, hobused EI OLE ainult ratsutamiseks, nad on sõbrad, nad on nagu nelja jalaga inimesed. Kuulake hobuseid!
Liiga palju on külmasid inimesi minu läheduses, kes peavad hobust ainult üheks "trenniaparaadiks".
Ja kahju on just nendest suksudest, kes vajavad inimese abi vaimselt, aga saavad ainult tuupi trennides.

Mõtle nüüd, mida tähendab sinu jaoks "hobuse ära kuulamine"?
Mõtle, kas sa nimetad ennast ratsutajaks või tegelejaks?
Mõtle, kas sa oled võtnud vastu otsuseid hobuse või enda heaolule mõeldes?

Ma võin öelda, et viimase asjaga olen ma vea teinud, ma mõtlesin ainult endale. Ja ma ei andesta seda endale vist kunagi.
Aga cmoooooon, ma ei kujuta ette kuidas saaks anda inimestele selge signaali selle teemaga?!

---

Üks osapool tegeleb oma hobusega platsil, ta teeb maa peal surveharjutusi, ta jalutab temaga käekõrval, teeb käekõrval üleminekuid, suhtleb hobusega niisama.
Tuleb teine osapool ja ütleb selle asja peale: "Misasja? Sa nagu ei ratsutagi? Selga ei ronigi või?"

Kumb osapool oled sina? Ole nüüd enda vastu karm ja vasta ausalt!

Või kas sa ise mõtled täna, mida sa trennis täna teed või mida sa hobusega täna teed?

Mõelge selle üle. See on ainult üks pisikene mõttelõng kogu selle suure teema kohta.