Kahjuks minu eelmine youtube konto on kaotsi läinud ja kõik videod ja subscriberid on kadunud. Pean alustama puhtalt lehelt. Siin on minu esimene kiiresti tehtud video ja ma võin teile öelda, et varsti varsti on valmis saamas teine ja päris vahva video, kus siis on näha meie edusammud ja koostöö! :)
Loodan, et järgmise videoga üllatan ka.
Nov 19, 2012
Ma ei tea, kas keegi siin üldse on veel alles, aga ma siiski tahaksid teavitada, et ma olen "eluga edasi läinud"
Saage tuttavaks, minu uus sõber-
Kuna me oleme hobubeebi ootel, siis ega midagi erilist ei toimu. Ja ega ma ei usu ka, et hakkan meist blogima. Kui ma üldse midagi tegema hakkan, siis võibolla videosid ja pilte.
Aga selle karamelliplikaga on meil päris lõbus.
Ta on üsna pohhuist hobune, ei viitsi midagi teha ja söömisest tunneb ta palju rohkem huvi, kui minust. Sadulas on ta muidu see tagant-üles-viskamise hobune.
Igastahes nüüd oleme me koos olnud pea 2 kuud ja tegeleme target-traininguga. Ja ehitame ennast üles bridless ja bareback duoks :P
Tahaksin anda talle üsna palju vabadust ja lasta tal olla see kes ta on- hobune.
Üldiselt preagu pole meil erilist midagi teha. Ootame kuni beebi ära kukub ja siis hakkame uuesti tegelema.
Ja Poni on ka väga õnnelik, sest tal on nüüd vahva seltsiline :)
Mar 19, 2012
ma ostsin omale uued ratsapyksid :) ma veel paris tapselt ei tea mida ma nendega teen ja kuhu l2hen, aga algus on v2hemalt tehtud :)
Nov 10, 2011
Ma olen nii üksik.
Ei ole ühtegi kabjalist minu läheduses
Oct 28, 2011
ma ei ole muidu hukka mõistja tüüp, aga noo inimesed, hobused EI OLE ainult ratsutamiseks, nad on sõbrad, nad on nagu nelja jalaga inimesed. Kuulake hobuseid!
Liiga palju on külmasid inimesi minu läheduses, kes peavad hobust ainult üheks "trenniaparaadiks".
Ja kahju on just nendest suksudest, kes vajavad inimese abi vaimselt, aga saavad ainult tuupi trennides.
Mõtle nüüd, mida tähendab sinu jaoks "hobuse ära kuulamine"?
Mõtle, kas sa nimetad ennast ratsutajaks või tegelejaks?
Mõtle, kas sa oled võtnud vastu otsuseid hobuse või enda heaolule mõeldes?
Ma võin öelda, et viimase asjaga olen ma vea teinud, ma mõtlesin ainult endale. Ja ma ei andesta seda endale vist kunagi.
Aga cmoooooon, ma ei kujuta ette kuidas saaks anda inimestele selge signaali selle teemaga?!
---
Üks osapool tegeleb oma hobusega platsil, ta teeb maa peal surveharjutusi, ta jalutab temaga käekõrval, teeb käekõrval üleminekuid, suhtleb hobusega niisama.
Tuleb teine osapool ja ütleb selle asja peale: "Misasja? Sa nagu ei ratsutagi? Selga ei ronigi või?"
Kumb osapool oled sina? Ole nüüd enda vastu karm ja vasta ausalt!
Või kas sa ise mõtled täna, mida sa trennis täna teed või mida sa hobusega täna teed?
Mõelge selle üle. See on ainult üks pisikene mõttelõng kogu selle suure teema kohta.
Oct 20, 2011
uskumatu, kui oluline ta minu jaoks on. Aga on aeg huvasti jatta ja eluga edasi minna.
Ei tea uldse, kas sina mind maletad, tikukene? Mina igastahes ei saa sind peast. Sinust motlemine ja raakimine on vaga valus. Aga ela oma trennihobuse elu ja kui keegi sulle haiget teeb, siis tule kitu mulle. Ma ei ole pika jutu mees, niisiis ongi koik.
V6ibolla teinekord, kui emotsioone on rohkem kogunenud.
:(
Sep 2, 2011
Nägin täna uskumatut und. Tigris hakkas perutama, viskas mu maha ja ma tegin midagi sellist, mis muutis kõike. Aah, ma ei saa niimoodi kirjutada :D Ma ei tahagi kirjutada seda, mida see unenägu mulle ütles, aga fakt on see, et ma proovin selle ära, see peab toimima!
Ma olen temast nii kaua eemal olnud, kurvaks teeb. Preagu kooli algus tulemas, pean pingutama, et kõik rajale saada, sest mu elu on jälle uut lehekülge pööramas. Ma kolin Tartu. How awesome is that?! :)
Igastahes, varstivarsti Tikutakule külla, musitame ja kallistame, siis vaatame mis edasi saab.
Jul 7, 2011
No palun andke keegi mingi hea retsept, mis ajab kõik parmud eemale?!
Enam ei kannata välja.
Jul 5, 2011
Jun 16, 2011
Mulle hullult meeldib üks app, mis mul telefonis on. See on Sports Tracker. Hullult vinge asi, satteliitidega joonistab maha minu raja, mõõdab kiirust, arvutab sealt välja keskmise kiiruse, loendab ka kaloreid ja samme kokku.
Niisiis, mina panen "Horse Riding"'u peale ja lähen.
Just käisin ükspäev Tigrisega metsas maid avastamas, kuna see joonistab ju teekonna maha, siis ei ole ära eksimis võimalust ka. Uuh, nii vinge.
Nonii, reedest pühapäevani käisin jälle Kokoral Tiku juures.
Uudiseid nii palju, et nüüd on meil seal 3 uut tegelast- Mitsu, Hektor ja Pontsu. :)
Pontsu on meil tiba õnnetu. Margit leidis ta ühe vanatädikese juurest. Pontsu on kogu selle aja elanud laudas, seppa polnud ta aastaid näinud ning esimesed kabjad olid nii hullus seisus, et poni ei saanud kõndidagi. Peale esimest värkimist (kus sai kapjadelt maha võetud 5cm!) oli kaks võimalust- kas saab liikuma või poni läheb tuttu ära. PONI LIIGUB! Tõeliselt õnnelik juhtum! :)
Muidugi ravi võtab veel kõvasti aega, sest liigesed on haiged ning kabjad vajavad samuti kõva ravi, aga näha on, et asi paraneb kiiremini, kui oleks osanud arvatagi. JEE!
Ma olen nii õnnelik, et Margit on üks nendest inimestest, kes aitab hädas hobuseid ning annab neile uue võimaluse.
Nüüd natukene sõitudest ka.
Laupäeva hommikul sõitsin viimase sõidu Versoga. Väga hästi ratsastatud hobune, sain kõvasti harjutada sääretööd.
Pühapäeval tegin natukene sõitu Daisyga, Tegin natukene aega sammu-traavi-seisu üleminekuid, siis sõitis edasi teine tüdruk temaga ning tegi samamoodi üleminekuid.
Õhtupoole võtsin Tigrise käsile. Alguses oli probleeme, sest ta oli nii äksi täis ning ei püsinud paigal. Jalutasin temaga käekõrval külavahel ühe ringi ning kui ta oli maha rahunenud ja kõndis minuga samas tempos, läksin selga. Tegin veel ühe ringi külavahel jalutades ning kui ta oli täiesti minule keskendunud, kõndisin kodupoole tagasi, ning tegin platsil veel natukene trenni. Pühapäevaseks trenniks oli eesmärgiks seatud lõdvestamine. SEE TULI NII HÄSTI VÄLJA MEIL! Tigris, kellel on komme kihutama hakata, jooksin nii rahulikku ja vaba traavi, reageeris igale minu märguandele korralikult. Lõpus tegin ka veel paar galopi tõstet mõlemast jalast ja Tiku jooksis nii rahulikku ja lõdvestunud galoppi ka. Ooh, nii hea oli! :)
Peale trenni ronisin seljast maha, tegin kapsli lahti, võtsin sadula seljast ja jahutasin Tigrise käekõrval maha.´
Nii mõnus oli!
minu selle suve lubadus on, et see suvi me käime Tikuga võistlustel ka ära, kui valmis oleme! :)
Nii tore, et hobused on mu ellu tagasi tulnud.
Margit ei tahtnud Tigrise passi vastu võtta, ütles et ta endiselt veel ikkagi minu hobune ja ta on Margiti juures "hoiul", sest mind ja Tigrist ei tohi lahutada. See tegi südame soojaks! :)
Noh ja nüüd on aeg otsida Tartumaal mingi võistlus välja, seada see omale eesmärgiks ja seal näeme! Kõik saate lutti minult ja Tigriselt, muhahaha :P
Apr 9, 2011
Ilmselge, et reedeti ei jõua keegi eriti varakult koju, Kõige hullem on siis, kui sa tead, et pead laupäeva hommikul Tigrise juurde minema :)
Niisiis oligi. Öösel mingi 3 jäin magama, kell 7 hommikul olin juba liikvel ja kell 8 hakkasime Silluga Tigrisele külla sõitma. Veits peale 9t jõudsime kohale.
Alguses sõidsid ühed tüdrukud Leitnandiga, ma siis midagi erilist ei teinud. Nunnutasin Tigrist niisama.
Ilge löga on väljas, kordet teha ei saanud ega midagi. Üldiselt ühel hetkel ronisin selga ja kihutasin külavahel Tikuga ringi. NIIMÕNUS. Ta on vist ainuke hobune, kes minus tekitab mingeid emotsioone :)
Üldiselt Sillu, kes hobustest vaimustust ei tunne, jättis krossile minemata, et ma saaksin lõbutseda :) awwwwwww.
Suht varakult kihutasime kodupoole tagasi, nüüd hoian lapsi ja meeletu uni tapab.
Vahet ei ole ju, ma olen niiiiiii pagana õnnelik! :)
Tulevasel reedel tagasi ja pühapäevani seal. Ei jõua lihtsalt ära oodata!
Mar 21, 2011
Kes oleks uskunud, et ma siia blogisse veel midagi kirjutan?!
Aga näedsa. Igastahes. Käisin nüüd Tigrisel külas. Olin kaks päeva.
Alguses oli natukene hirmutav. Tigris on maiuste poolt ära hellitatud, sest ega ta kätte end ei anna ilusa näoga, kui taskus midagi ei ole. Kohe täiesti tige on. Kõrvad lidus ja keerab perse koguaeg.
Seda nähes läks meel alguses täiesti kurvaks, sest selline Tigris on minujaoks täiesti võõras.
Samal ajal, kui võtad leivatüki kätte, siis tuleb juurde nagu kutsikas ja pistab kohe pea sülle..
Niisiis hommikul võtsimegi Margitiga plaani, et teeme nalja ära ja lähme ratsutama! Esimene katsehobune oli meil Leitnant, kes on niiiiiiiiiiiii tore ja aus hobune.
Ma pole ju oiii kui kaua hobuse selga saanud, sest pole enam seda tunnet ega soovi. Niisiis ronisin Leidule selga, tegin kolm suurt ringi ja kui aus olla, siis mitte mingit tunnet ei tulnud ka. Ainuke tunne mis oli- jalad hakkasid kohe valutama.
Eriti uhke olen ma selle üle, et Margit, kes pole 20 aastat hobuse selga saanud- KÄIS ÄRA! Tegime isegi ühe suure ringi. Vot see oli päeva sündmus :)
Aga jah, Leiduga ratsutamine ei tekitanud minus mingeid emotsioone.
No tere tore, ma läksin ju ikkagi sinna Tigrise pärast! Nii, läksin siis tema juurde talli, et saada sinasõbraks jälle. Muidugi oli ta alguses väga tige. Keerasin talle selja ja seisin tema läheduses ikka päris kaua, enne kui ta mulle lähedale tuli. Siis pidin juba ootama, kuni ta oma pea vastu mind paneb. Pika ootamise ja korduvate katsete peale, sain ma talle panna oheliku külge ilma igasuguste tigetsemiseta. :)
Nii, plaan oli siis minna jalutama kuskile külavahele. Aga ei, Tigris keksis ikka kõvasti ringi ja paigal üldse ei püsinud. Margit rääkis, et täpselt selline rahutu hing ta ongi neil.
Tegin kordet talle. Tuletasin meelde kaks sõna: "Samm" ja "Traav". Sammuga oli probleeme, aga tulemuse sai pika peale jälle saavutatud.
Siis võtsin käekõrvale ja jalutasin temaga, jäin seisma, jalutasin, seisin jne, kuni ta seisiski täiesti paigal. Samal ajal kui tema seisis, siis ma hakkasin hüppama üles-alla ta kõrval ja Tigris ei liikunud mitte kuskile.
Vehkisin kätega ta ees ning Tiku lihtsalt seisis. Vehkisin kordega üle selja tal ja no taaskord- mitte sammugi.
Margit lihtsalt seisis suu lahti ja imestas, ütles et ta pole elusees näinud, et Tigris seisaks paigal, kui A (tüdruk, kes temaga tegeleb) temaga askeldab.
Mul muidugi hea meel, et Tigris ei ole midagi unustanud ja õpib täpselt sama kiiresti, aga siiski natukene pani kurvastama, et A temaga ainult ratsutab, mitte ei tegele niisama.
Siis hakkasin ma vaikselt Tigrist seisma jätma lumahange ääres. Ise ronisin hangele ja sealt ma siis selga ühel hetkel ronisin! :)
Paarist sammust piisas täielikult ja mu tunne tuli tagasi. Jah, mu HOBUTUNNE ON TAGASI!
Te ei kujuta ette ka, kui õnnelik ma olen! See Tiku kõnnak, tema imelik traav... pisarapoisid kippusid kohe ründama. hihihi. :)
Kokkuvõttes, ma sain hea tulemusega hakkama, Margit on minu üle väga uhke. Ma armastan seda kohta, ma armastan seda perekonda, ma armastan Tigrist!
Ma lähen veel ja veel ja veel!
Ja võibolla, et isegi siin blogis võib taas elu hakata toimuma.
Mar 10, 2011
kurbuse ja igatsuse uss on sees. ja ega ta kuskile ei kao ka.
Dec 18, 2010
Tuli isu üle pikapika aja siia paar lauset kirjutada.
Noo kuna mul preagu ongi parasjagu selline halamisetuju, siis...
Appi, ma ei teagi kust alustada.
Tigrise rahad on nüüd kõik mul käes ja mida see tähendab? See tähendab seda, et ongi aeg lepingutele viimased allkirjad alla kirjutada ja pass üle anda. Oh jumal, noo ma ei suuda.
Ma lähen talle varsti külla ja ma tean kui raske on sealt ära tulla.. Sisimas ma nagu ei tahagi sinna minna, kuigi nooo eii- ma pean teda nägema!
Hobustega üldse enam kokku puutuda ei taha, koolist viilin nii kuis vähegi suudan, sest ma ei taha üldse nende nunnukestega kokku puutuda.
Kui ma võidaks praegu lotoga, siis ma jookseskin kohe Tigrise juurde, viskaksin rahapataka omanikele kätte ja paneksin Tikuga jooksu! :)
Kui ta oleks mul Järvamaal, oleks lood hoopis teised. Mul on kelle nimel pingutada.
Noo muidugi ma võin ju auto maha müüa... 8-)
aitab küll, headaega
Oct 17, 2010
Nüüd on asi ametlik. Kindlasti vähesed teist teavad, aga tänaseks on mul alles jäänud ainult üks ponikene, Kalla. Aga üldiselt hobuseid mul enam ei ole. Kalla on ka vanaduspäevade rõõm ja ümmargune ökönoomne muruniiduk.
Mathilde läks 3 nädalat tagasi Tartumaale, Tigris läks eile samuti Tartumaale. Eilne Tigrise lahkumine lõi mu rajalt välja ja ma ei tea üldse, kas ma tahangi enam hobustega kokku puutuda, sest kõik kellel on mõnusad karvased kõrvad, pehme nina ja ilmekad silmad, meenutavad mulle Tigrist ja meie koos läbi elatud aegu. See kõik on nii raske. Mul on süümepiinad, et ma ei tegelenud enam kummagagi neist lõpus, minu suksud said nii kaua seista ja metsistuda. Aga ma tean, et neil mõlemal on head kodud ja kahtlemata ma hakkan neid külastama.
PERSSE kui väga ma neid igatsen!
ma juba hakkan kahetsema seda, et ma Säreverre läksin õppima. Miks ma ei oleks võinud Jõhvis kooli ära lõpetada ja Tigrisega tulevikku teha edasi? Miks ma ei oleks võinud teda rendile anda? Ka see oleks olnud lahendus. Kadri, miks sa nii tegid?!
Ma ei taha kooli ka minna enam, kogu lootus on kadunud. Tunne nagu mul ei oleks enam kedagi.
Võtan igalpoolt kuulutusi maha ja muudan fotoalbumis albumeid ja muudkui ulun nagu väike titt, ma ei tea mis minust enam saab.
Ma saadan teis kõige ilusamale teele! Ei unusta iial..