neljapäev- laupäev

Neljapäeval läksin jälle Vetikule, tegin Tigrisega hüppetrenni, mis tuli meil suurepäraselt välja. Nüüd tahan kohe oma sõnad tagasi võtta, kui ma müügikuulutustele olen kirjutanud " vajab veel ratsastust", sest nüüdseks on hobune ratsastatud küll ja küll :P

Reedel tegin veel hüppetrenni, aga pigem selliseid väikseid hüppeid ja vähe. Siis läksin metsa jalutama ja nägin millised mõnusad rajad seal on. Männimets, künklik, pehme, lihtsalt super.
Tegime seal pisikese ringi ja talli tagasi. Nunnutasin ja kaisutasin teda ja lasin ta koplisse jooksma.
Siis võtsin koplist poni Arahit'i. Kuna ta on veel suht ratsastamata ja nii palju kui ma olen platsil proovinud temaga sõita, siis see on... kuidas nüüd öelda? Noh, ratsastamata ponu, siililegi selge.
Aga ma mõtlesin et lähen temaga ka sinna metsa, üksinda. Siis tal ei ole kohugi minna sealt, näiteks teisele hobusele järgi vms.
Enda mugavusele mõeldes panin teise sadula ja sellega oleva sadulavöö, mis kippus natukene suurevõitu olema. No mida ma küll mõtlesin, et lähen künklikule maale suure sadulavööga?! :D
Kõik oli mõnus, üllatusin ponis, sest ta oli väga tubli ja tragi. Aga pikapeale hakkas see sadulavöökene üha lõdvemaks minema ning ühest pisikesest künkast allapoole minnes tundsin, et vajun ettepoole ja PÕMM- pikali maas. :D Poni vaatas mind imelikult, kui mina sealt omaette naerdes püsti tõusin. :P
Ronisin selga tagasi ja läksin kõige otsemat teed pidi kodupoole, et enam see sadul seal ringi ei reisiks. :)

Laupäeval käisime Vändras võistlemas- Ocean Star ja Kristin, Siirius C ja mina, Atomic ja Toomas ning Dreamer ja Nele.
Ocean oli selline kõige rohkem spuuki spuuki. Närviline ja pahur. Tõrkus 80cm 3 takistuse peal välja. Mina olin Siirusega suht enesekindel, kuni jälle PÕMM- meie looduselaps Siirius kartis hekki. Ma nii pettusin :/ Tõrkusime jälle välja.
Nele ja Toomas tegid paremad sõidud.

Aga võistluspäev oli tegelikult suht paha, palju ootamist ja tühja passimist ning põrumist :)

Muidu ma olen nädalavahetusega väga rahul.