TikuTaku

Nonii, aeg ennast käsile võtta.
Pole päevikut pidanud enam meie tegemistest no kohe vääääääga pikka aega. Aga oleks aeg. :)

Nii, kui kevad algas, siis muutus kõik, ütleme nii, sest siis mul tuli hobusetuhin peale. Talvel see vähenes kohe suure pihutäie. :P

Hakkasin kodus Tigrisega pidevalt trenne tegema, treenisime võhma, ning alustasime kavalettidega ning pisemate "juhtimisparkuuride" staffiga. Ning lõpuks jõudsime ka pisemate hüpeteni.

Kõik kulges suurepäraselt! Kulgeb siiamaani.

Vahepeal panin Tigrise müüki, kui tähele panite. Põhimõtteliselt ostja on olemas, aga käsi pole kokku löönud, see asi kõik otsustub sügisel.

Aga nonii, põhimõtteliselt on ju teada, et Tigrise ostsin ma endale, kui takistussõidu hobuse, kellega saaks trenni teha, et mitte rooste minna, ning paaril võistluselgi käia. Et kõike seda endale lihtsamaks teha, tekkis võimalus kolida mõneks ajaks Vetikule. See on pisikene tall Rakvere külje all. Reis toimus ootamatult. Mul oli tund aega aega, et kõik asjad valmis panna ja hobune treikusse visata. Jooksin ema juurde neljapäeval, ütlesin talle, et lähen ära ja hakkasin edasitagasi jooksma, ema jooksis järgi ja päris asju, aga mul polnud aega vastata, ainult jooksin edasi-tagasi ja kraapisin varustust kokku ning panin Tigrise reisivalmis.

Nüüd seletan ära, miks just Vetiku- nimelt sellepärast, et praegu on seal minu sõbranna Siiri oma hobustega. Seal tallis on plats, teised hobused, ning mitme peale on ikka transpordi kulusid soodsam teha, ning mitmekesi on ikka parem trenni teha, kui üksinda omaette kuskil metsasees (nagu mina :P). Tegelikult kui aus olla, siis ma ei ole eriti selline inimene, kes läheks kah kuhugi päris võõrasse kohta. Vetiku on selline "kodutall" minu jaoks, ning seal on hea oma hobusega suverõõme nautida. Seal on ilus maastik, kus pingeid maandamas käia jne . Samas mitte, et minu kodul midagi viga oleks, aga ikkagi...

Nii, reisisime Siis Rakverre, jõudsime suht pimedas kohale.
Ei hakka asju detailselt seletama...
Lühidalt kokku võttes, kõik on super. Tigris ja Ocean Star on armunud, naljaga pooleks, mina olin ju ka Oceanisse armunud x)

Tegime trenni, mis tuli suurepärane.
Minu lemmik koht oli see, et tegin galoppi vasakust jalast, mis tuleb meil alati välja ja siis hakkasin paremast tegema, karjusin üle platsi, et kui välja tuleb, teen õlled välja ja oh õudust- Tigris LÄKS paremast jalast galoppi. Tavaliselt see meil ei õnnestu :O

Ühesõnaga, õlled... Mis siin ikka- tähistame! ;D

Nüüd olen ise kodus, ja koplis pole eriti kedagi musitada ja kallistada, välja arvatud minu pisikest poni Kallat ning Heidi Dollit :P Aga Tikust tunnen ikka puudust :(

Aga lisan pilte ka, mis on tehtud teisel päeval Vetikus Triinu poolt. Ilusad :)

Aa, ja siis selline värk, et tahaksin osta jalutusnööri, nailonist päitseid (cob) ja mingeid harju. Kui kellegil on pakkuda, siis teada anda :P