Oii johhaidii

Mul siin on olnud palju aega möelda ja paratamatult liiguvad mötted minevikule. Köik mälestused, olgu nad head vöi halvad.
Niisiis alustasin möttega, kui väga ma igatsen Pallase aegu. Suvi pallases oli nii mälestusterohke.
Mul vöttis nii palju aega, et meelde jätta k6ikide hobuste nimed, vajadused, kombed jne. Ma lihtsalt kiindusin Pallase perekonda.

Kohe peale seda kargas pähe Rakvere aka. Vetiku ehk Mullikmäe. Seda nimetan koduks. Kahju, et need ajad möödas on. Mullikmäel oli vist köige kodusem, sest seal oli hea ja halb alatikäsikäes (nali naljaks, kodus ongi nii.)
Ma igatsen seda väikest karja, ma igatsen neid vastikuid koeri, kelle järelt koristamisele löppu ei tulnud, ma igatsen seda koristamist ja orjamist. Ma igatsen unetuid ùksinda veedetud öid, rödult koplisse vaadet... Absoluutselt köike.
nùùd ma hakkasin mötlema, mis on saanud Kutist? Leenu, Ants, äkki teie teate? Kuti (Kudi) on maailma toredaim kutsu! :)

aga praeguseks pean l6petama, hiljem jätkan oma igatsuse moötetega. :)