Puukallistaja nagu ma olen... Eile päike paistis ja ilm oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus, et läksime Heidiga linnast jala koju peale kooli. Jalutasime Peebusse, seal rääkisime ja arutasime tulevikust hobustega. Mõlemal vaja teha müügitehing, aga kes sel ajal ostab? Heidi peab loobuma Dollust, mina Mimmust. Võibolla, kui ajad muutuvad, siis saab soetada omale jõukohasem hobune. See on selge, et meile mõlemale on vaja looma, kellele ei ole vaja tähelapanu pöörata iga vaba hetk.
Tigrisega on lihtsam. Ta võib rahulikult seista mõnda aega ilma, et see muudaks midagi saavutatut. Aga Mimmu ja Dolluga on vaja tegeleda tihedalt ja järjepidevalt. Oleks ma siis kodune ja kasutaks oma vaba aega natukene mõistlikumalt. Huuh, seda on keeruline seletada.

Igastahes minu plaan on nüüd selline, et võtan natukene aega ja tuletan Mimmule vanad asjad kõik meelde, üritan ja rohkem sadulasse teda panna ning kui hobune on juba hobuse moodi, siis hakkan uut kodu otsima.
Paratamatult on jäänud vist ainult üks aasta alles, kuni ma saan pidada oma hobuseid, sest jäänud on ainult üks kursus veel. Peale seda tahaks keskenduda rohkem karjäärile. Ilmselgelt minu karjäär võiks jääda kabjaliste juurde, sest muude asjade jaoks olen ma üsna kasutu :D

Eks seda kõike näitab alles tulevik.

Aga kui... keegi... On huvitatud Mimmust, siis mis siin ikka, kui andke teada. Võin ka anda rendile, kui selliseid soove on.

Appiappi, hein hakkab lõpukorrale saama!