Tiku.

Tükike meie sammukestest.

Niisiis. Esiteks. Tigris on oma parima sõbrannaga Dolliga vist tülli läinud. Ei tea mis toimub, aga tülitsevad päris tihti.
Teiseks. Tigris on alati esimene, kes tuleb pai nuruma! Tuleb tunnistada, et olen ta õuntega ära ostnud. Kui mitte öelda, et ära hellitanud. Viimastel kordadel on tulnud ja võtnud oma õuna ning kohe minema läinud. Alatest tänasest enam ära ei hellita! : )
Kolmandaks. Oleme juba mitu korda sadulas käinud ja oskame juba ilusasti seis-samm-traav üleminekuid! (tohutult uhke!). Meie ratsatrennid on kestnud siiamaani umbes pool tundi. Vahepeal teen enne või peale ratsa käimist ja niisama käekõrval jooksmist ja kõndimist. Siis ta harjub tempot minu liikumise järgi sättima. Viimasel ajal on mul sellised plaanid, et hakkan käima Tigrisega külavahel jooksmas. Meile mõlemale teeb see ainult head! Figuur on esmatähtis! :D Ainuke asi on selles, et külavahel tempotades on tempo suurem kui muidu ja mina oma koivakestega järele ei jõua. Aga me veel õpime ja proovime! :)
Neljandaks. Tigrisel on nii imelik samm. Sätib vastikult lühikeseks selle. Oleme läbinud mitmekordse varustusekontrolli, aga läbime veel! Äkki on milleski selles.
Või on asi lihtsalt Tigrises?! Et ta meelega teeb sellist lühikest sammu? Ta on üldse kuidagi "koondatud", kui ma seljas olen. Äkki on tal lihtsalt seljal kange? Pole harjunud veel? Aga ma ei tea. Tigrise selg on saanud ju järkjärgult "koormust" või kuidas ma seda ütlema peaksin? Mis sõna siia kõige paremini sobiks?
Viiendaks. Täna rääkisin Kristiinaga (minu 2e treener- kõige kõigem! ). Ta ütles, et äkki asi on selles, et ta on traavel. Nende liikumine ja alüürid ei olegi alati n e e d. Loomulikult on selles suhtes ju õigus! Aga traavlitel on ju ka õrnad seljad.
Kuuendaks. Homme lähen TIHSile ja siis otsin uued valjad, valtrapi, teki ja sadulavöö. Ahjaa, ja pindeid vaatan ka!
Seitsmendaks. Tigris means world to me!