Igale mõõnale järgneb tõus.

Asi on parem, kohe paljupaljupalju parem!
Eile: Viisin talli, puhastasin ära ja panin ainult vajad pähe. Hüppasin mesilastaru pealt Tigrisele selga ja käisime natukene eemal jalutamas. Ilma sadulata, värkide särkidega. Eile tegime põhiliselt ainult sammu. Alguses oli ikka veidikene ähmi täis, nagu alati aga rahunes üsnagi kiiresti maha.
Täna: Tõin talli, puhastasin, valjad pähe, selga ja jälle jalutasime. Aga täna erines teema selles, et ma lasin Tigirsel ise valida kuhu ta minna tahtis, mis tempos ta minna tahtis ja mis pidi. Õnneks oli ta mõistlik. Tegi põhiliselt sammu. Täna oli lugu hooooopis rahulik. Ei mingit perutamise mõtet ka ei olnud! Super! Oi kus ta vingerdas mööda põlde ja metsaäärt. Korra keeras ühte hoovi sisse, siis juhtusin ta eemale. Siis ta läks metsa, kus vajus ning siis pidin ka teda juhtuma ära sealt. Põhimõttelislet rohkem ma teda ei puutnud. Istusin sügavalt seljas, kuulasin muusikat, laulsin, rääkisin Tigirsega juttu, imetlesin loodust.
Ahjaa, kõige huvitavam on see, et ta isegi ei keeranud kodupoole. Vahepeal läks kodu suunas, aga tee otsast ära ei keeranud. Lõpuks suunasin ta ise kodu poole ka.

Tohutult mõnus oli jälguda hobuse liikumist ja suunda. Kohe oli tunda uudishimu, sest pea käes üles-alla-edasi-tagasi-paremale-vasakule, kõrvad ees. Niiiiii mõnus lihtsalt. Tigiris oli lõdvestunud ja rahulik.

Koju jõudes lasin ta veel natukseks koplisse puhkama. Siis tuli Heidi, tegime tallis natukene tööd ja tõime Tigirse ja Dolli sisse.

Tegelesin boksis ka veel temaga. Alguses harjasin niisama, siis läksin selga ja võimlesin seal. See Tigirsele ei meeldinud ja tegi alatasa tigeda näo pähe. Lõpuks võtsin tabureti ja istusin boksi. Lasin plikatirtsul ennast igalpoolt nuusutada. vaheapeal pudenes mult talle midagi head ka. :)

Oh, kuidas ta meeldib mulle!!!