:)

Koos päikesetõusuga (mis toimus kell 14.00) kobisin hobuste juurde. Alguses nunnutasin hobuseid koplis.
Kõik niii perfecto. Tigris luusib mul ninapidi taskus, käib sabas nagu kutsikas. Kõik nii hea. Hea tuju kauba peale.

Kohe kui suund muutus töö poole, otsustas Tigris ringi joosta ja mitte kätte anda. Muidugi kaasas sellesse Mimmu ja nii nad siis jooksid ringi ja ei andnud kätte.
Pikapeale avastasin sõbra kaeraämbri ja Tigris oli mul naksti päitseidpidi näpuvahel.

Läksime jooksuaeda. Puhastasin, patsutasin, tekitasin sõbralikku meeleolu. Nüüd panin natukene rohkem nänni ja kola hobuse külge. Sedelgas, pehmendus ja täiskomplektis valjad. Panin ratsmed sedelga külge. Mitte mingil eesmärgil, et kontakti tekitada, vaid sellepärast, et ratsmed jalgu ei jääks.

Jooksutasin Tigrist. Suurepäraselt kuuletus häälele. Samm- traav... Kõik taaskord perfecto!
Tigris oli juba piisavalt lutti saanud, kui jalutasin temaga veel käekõrval ja hoidsin endiselt seda meeleolu.

Siis hakkasin seljas turnima. Sedelga võtsin ära ennem. Hüppasin kõhuli peale, patsutasin ja kiitsin ja libistasin ennast maha. Kordasin seda nii mõnigi kord. Lühidalt öeldes alustasin justkui otsast peale ratsastamist.

Treening lõppes meil nii, et ma olin kaksiraksi seljas ja palusin talt paari sammu. Ja oligi kõik. Sain oma kaks sammukest kätte, mitte ühtegi küünalt ega tagant viskamist.

Homme veel jne :)