Kirjutan ikkagi teisiti.

Muudan taaskord stiili, sest mul on nüüd natukene keeruline kirjutada "hobusekeeles". Eks ma üritan aegajalt ühitada neid asju.:)

Aga igastahes me käime ülepäeva küla vahel ringi luusimas.
Tekkis vahepeal üsna suur probleem, mis pani mind tõsiselt muretsema. Nimelt Tigris otsutas teha lihtsalt täiesti ootamatult küünlakese ja peale selle liikud edasi, nagu midagi poleks olnudki.

Kõige huvitavam on see, et see kõik käis nii vaikselt ja ootamatult. Nii äkitselt kui tegi, nii äkitselt ka lõpetas.

Ma proovisin seda esialgu ignoreerida. (võibolla see andis ka meile tulemust..)

Kuna sadulat meil ei ole, siis kõik käib ilma. Hea ja mugav harjutada sääre tööd. See kõik võtab aega ja on üsna raske, aga asi hakkab juba looma. Igasugused manöövrid ei ole probleem, aga hetkel harjutan istakuga peatumist. Poolpeatused on hetkel põhiline.

Nüüd viimased 2-3 korda olen sõitnud päitsetega. Seda just sellel põhjusel, et mõnikord ma kaotan tasakaalu ja paratatult teen haiget. Meil käivad ju ägedad rullnokad ringi kimamas ja kõige lahedamad on ikka koerad! Ikka juhtub, et Tigris ehmub ja mina hakkan otsima tasakaalu ratsmetest. Paha Kadri, paha!!

Nüüd oleme päitsetega ja suured muudatused on toimunud. Esiteks on see küünaldamine kadunud nagu niuhti ja hobuse liikumine... vao! Ennem oli Tigrise traav mingi ligadi-logadi ja üli ebamugav, aga preagu on kõik nii ühtlane ja sammud nii valitud.

Traavi me tegelikult nii või naa eriti ei harrasta. Põhiliselt jalutame tunnikene ringi ja ongi kogu moos.
Aga mida vähem, seda suurem nauding

Aga asi on täitsa tore!