Alates tänasest muutub blogi stiil. Nüüd käib kõik läbi Tigrise silmade, et õhutada inimesi vaatama elu läbi hobuse silmade. Loodame, et nii on parem :)
Superigav nädal on olnud. Vahepeal olen ma käinud trennides, tean et perenaisele see ei meeldi, kui mind pannakse plikadega sõitma kui perenaist kohal pole, aga ikkagi... See on mu töö.
Peale võistlusi viidi mu peika Ocean Star kaugemale rohumaale koos Siiriusega. Mida ma nüüd ilma peikata teen?! No oleme ausad, eks sellel Figarol ka midagi viga polnud, kes Kaarmas oli. Võibolla, et need olid päris head kolm päeva seal tallis... Koos Figaroga.. Oehh, ma tunnen temast natukene puudust lausa. Aga Ocist tunnen rohkem ja Siirusestki. Aga varsti tulevad tagasi, ma tean :P
Oh, selle eest, et mu peika ära viidi, tuli mingi mära asemele. Alguses vaatasin, et vanaema, aga lähemalt tutvudes sain teada, et ta sama vana umbes, kui mina. No olgem ausad, ma olen päris kena tots tema kõrval.
Tegelikult see tots (loomulikult mitte nii kena, kui mina) on päris tore. Saame hästi läbi. Mina teda ei aja ära ja jagan temaga kaera.
Kui ta siia tuli, siis otsis omale täkku. Võttis poni kohe käsile, lootes et saavutab midagi. Aga siis selgitasin sõbrannale kohe ära, et sellest "mehest" pole kasu, proovisin ise ka alguses. Tal isa-au kadunud, mis sest et ta ise seda eriti ei mõista. Mära kuulas mind, nüüd sööme rahulikult koos rohtu. Ta isegi rääkis, et ta pole sellisel karjamaal olnud, kodutallis ta peaaegu koguaeg tallis... Ei tegelikult... Ta päris tore ja lahe. Nime pole ainult küsinud :P
Eile päev möödus nii tavaliselt ja igapäevaselt. Päike küpsetas, rohi krõmpsus hamba all, kuni kuulsin tümakat talli poole tulemas. Ja mida ma nägin?! Loomulikult oli see perenaine oma peikaga. Läksin kohe neid terema, aga midagi head ma ei saanud. Ainult musisid ja kallisid, "oiii tere musiii, jeejee"... Kurat, kus porgandid on?! Ma tahan porgandeid!!! Hakkasin ära minema, ma ei viitsinud seda ninnunännutamist kuulata, kuni mul päitsetest kinni võeti ja talli visati. No eks see tähendas veel ninnunännutamist. Samas, kui aus olla, siis see polegi nii hull :P
Perenaine pani mu sadulasse, koerad kinni, aga Kuti jättis lahti (talli üks koertest) ja läksime kuhugi mööda kruusa teed, Kuti meiega kaasas jooksmas. Päris mõnus oli. Perenaine oli kuidagi nii vabalt seal seljas, üldse ei sundinud mind. Suus tundsin ainult seda vastikut rauakolakat, mitte mingit kontakti ei olnud. Tundsin ainult neid kilosid, mis mul seljas lotendasid ja kuulasin tema mp3e. Päris vinksvonks oli.
Jalutasime seal tee peal, ma polnud seal varem käinud. Passisin päris kaugelt juba kivihunnikut. No ma sain sellest hilja aru, et see alles kivihunnik. No kaugelt tundus see mingi koletis, ausalt! Ma muidu ei karda midagi, ausalt, aga see tundus õudne.
Igastahes jõudsime sealt kivikolaka juurest mööda ja perenaine suunas mu suuresuuresuure põllu peale ja seal ma traavisin, pikalt ja kaugele. Päris mõnus oli.
Oh nalja tahate kuulda? Päris kino oli! Keegi totakas oli kummiku unustanud selle põllu peale. No täita lõpp. Ma vaatasin seda kummikut ja ei suutnud uskuda, et kes see jätab oma k u m m i k u põllule! Eks ma seal seda passisin ja irvitasin omaette. Jäin seisma ja nuusutasin seda lausa. Eks lõhna järgi oli tunda jah... Ega mina ka sellist kummikut ei kannaks. Välimuselt ka oli kole. AGa ikkagi, täitsa kino, kummik keset põldu.
Aga jah, traavisime seal ringi, kuni olime jälle tallis, kuni perenaine mu maailmalõpuni ära nunnutas, jättis mu talli juurde lahtiselt sööma ja läks eemale. Siis tuli talle telefonikõne, et üks hobune on lahtiselt. Tegelikult ta jättis mu meelega niimoodi, ära ma kuhugi ei lähe ju, ainult sõin seal :P
Ööseks läksin ikkagi koplisse, puhkasin ja magasin.
***
Päev 2. Perenaine tuli jälle ninnunännutama, puhastas mind, harjas mind, kammis mind, lõikas lakka ja sama natukene. No nüüd ma veel kenam tots, kui ennem.
Hops- olin sadulas. Läksime kolmekesi karjääri. See meil tallist suhteliselt kaugel, oma 5 km. Pikalt sammu, pikalt traavi, kuni olime karjääris. Mul silmad särasid peas, hops sulistasin seal vees, perenaine sai märjaks. No nii fun! Ma jumaldan vett. Siis väike metsaring, künkaid ja põlde, ning otsetee talli poole.
Jälle pool päeva ninnunännutamist.
Tegelikult perenaine on päris tore. Ega halba ta mulle ei tee, päris armas tegelikult, et keegi mind ilusaks ja nunnuks teeb. Ja oii need komplimendid! "Oii Tigris, sa oled nii armas, minu väike musikene, tupsununnukene, ninnunännukene, tibulinnukene". Super-luks. :P
Need kaks päeva olid päris mõnusad.
Kuni kuulsin koplist tümakat ja auto läks minema. Perenaine ja ta poiss... Ja ma ei tea millal nad tagasi tulevad. Nüüd tunnen ennast üksikuna.
Jun 24, 2009
Ümberpöörd, üks-kaks.
Jun 14, 2009
Super.
Capyright- Krista
Täna oli Tigrise esimene võistlus :)
Olen väga rahul.
Alustan otsast peale.
Reedel läksin juba Kaarmasse, tegime trenni ja olin siis juba rahul, mitte mingeid tõrkeid, vastu hakkamist ega midagi. Ainuke asi mis on, et tempot ei taha üles võtta :P
Laupäeval istus ta ilusasti omaette ja täna (pühapäeval) oli meie suur päev- esimesed võistlused.
Panin ta tallis valmis, Tigris oli no niiiii rahulik, et kohe... Ma nüüd ei teagi... Liiga rahulik oli. :D
Esimene parkuur, mida võistlesime oli 60-70 cm. Läksime soojendust tegema, alguses oli küll natukene uudishimulik ja pea laiali otsas, nii palju sõpru ja peikasid oli, aga üsna pea taipas, et ta ei ole niisama seal platsil. Tegime paar hüpet ja siis kuulsime oma nime, jooksime starti. Tegime parkuuri puhtalt läbi, mitte ühtegi tõrget ka ei olnud, ainuke asi mille kallal tahan vinguda on t e m p o. Ja seda ma ei väsi kordamast :D. Teeks siis ilusasti pikalt ja puhtalt galoppi. Aga ei, tema võtab pöördeid traavis ja siis laseb ligadi-logadi edasi :P
Aga ei pane pahaks, saingi nüüd trenni materjali juurde.
Teine parkuur oli 70-80 (kui ma ei eksi). Kõik jutt täpselt sama, aga üks asi oli positiivsem- tegime sõidu 1 sekondi kiiremini, kui eelmise :'D
Tegelikult olen väga rahul. Ei aja ideaalsust taga
Lõpuks astus Tigris treikusse ja läks tagasi Vetikule, mina koju emale muljetama.
Aga nüüd ootan, et kuskile laeksid pildid ülesse ja siis panen piistu :P
Tsau nüüdseks.
Jun 5, 2009
2 päeva künkaid. :)
Nüüd need viimased 2 päeva, mis ma tallis olin, käisime maastikul.
1 päeval (tegelikult õhtul-öösel, mingi 22 paiku :P) läksime Catlyniga. Tema oli Ociga, mina oma kalli märakesega. Avastasime lähipiirkondades uusi radu, filmisime oma käike, plingisime pling.ee'sse pilte, kui me metsas kolasime jne jne. Vahepeal hakkas meil mingi jalgrattur noormees järel käima, tahtis hobusega sõita, ise kartis. Andsime noormehele ilusasti korvi ja läksime talli poole, sest kartsime, et laps võib iga kell üles ärgata ja Siiri lastega hakkama ei saa :P
2 päeval läksime kuhugi mägedesse 5kesi. Mina taaskord oma musimusimusi märaga. Üks pikk reis tuli ja see oli superlahe! Pole elusees vist nii vaimustuses olnud millestki! Minu lemmik asi, mille ma avastasin on see, et Tigris oli koguaeg viimane reas, sest eespool ajavad teda taha olevad hobused närvi, eriti kui nad kimavad tagant järgi ja jooksevad tagumikku sisse. Samas Tigris oli vist meie seas ainuke hobune, kes ei kartnud mitte midagi. Eespool olevad hobnused vahest jäid seisma mingite kändude peale jne :D
Aga sellegi poolest olime meie taga. Super on see, et Tigris ei kima teistele järgi taga olles, ta ei perutanud kordagi, ta läheb mäest alla nii ilusasti diagonaalis... SUPER. Veest käisime läbi, see oli niiiiiii mõnus :P
Ainuke asi, Tigris ei taha eriti kaua ühe koha peal seista, aga seda ei pane talle pahaks peaasi, et natukenegi seisaks.
Oh ma nüüd ei teagi, plädiseks sellest metsas käimisest nii palju ja nii kaua, nii hea oli lihtsalt :P
Aga nüüd ootan kodus trasporti, mis viiks mu Rakverre tagasi, sest Rakvere Linnapäevad on ju ja seal on meil plats kinni pandud, kuhu me hobustega lähme, cowboy stiilis oleme. Ma lähen poni Arahitiga, tal isegi western sadul olemas :P
Aga sellise ilmaga on küll veidi nutune, aga eks aeg näitab. :)
Jun 1, 2009
Ratsaspordiklubi Rakvere Haledad.

... vot just sellise nime panime me oma "tiimile", kui käisime nüüd see nädalavahetus Veskimetsas. Võistesime 2 päeva. 1. päeval olin mina Siirius C'ga ja Kristin Ocean Stariga ning teisel päeval oli Siirius veel Siiriga. Ahjaa, ja Nele Oceaniga.
1. päevaga olen mina suhteliselt rahul. Ainuke asi, et kuradima kahju, et Tigris ei saanud nendel võistlustel osaleda, aga see selleks. :)
Kõik oli meil super, aga eelviimane latt läks kobamisi maha, esimeses faasis. Okei, elame üle.
Oceaniga ei läinud kahjuks nii hästi, suure nördimuse osaliseks jäime me kõik.
2. päev... Oehh... "#%&¤"//&%((/&T (need sümboliseerivad minu hetkelisi emotsioone, mis ei ole ülse positiivsed...) Siirius tõrkus ühel kollil takistusel välja. No väga palju kadus mu tuju sel päeval. Siiri vapsee lendas ilusa lennuga sealt maha parkuuri ajal. Ocean samuti tõrkus... Kokkuvõtlikult teine päev läks metsa poole.
Norisin Siirit et tulemustes on kohata hobused- Siirius C, Siirius C, Ocean Star, Ocean Star, omanik Siiri, Siiri, Siiri, Siiri. Ta lubas mulle peksa anda, kui ma veel nii ütlen : D
Siis läksime koju, no selline rampväsimus oli kallal, selline kuumus ahistas, et oioioi.
Siis tegin Tigrisega trenni. Kuidagi.. paha oli. Ta läheb nii kohutavalt keema, et minul jõud üle ei käinud. Nagu topelt tujulangus tekkis. Veab jõuga takistusele, sellise hooga läheb, et ta ei jõua piisavalt kõrgele lennata, enne kui takistuseni jõuab. Seal tekkisid mul natukene nigela võitu emotsioonid. Siis läksin rahustasin teda metsas jalutades,kuigi seal ta kees ka õrnalt. Muidu oli kõik okei, aga künkast ülespoole liikudes tuli energia sisse. Siis rahunesime mõlemad maha, jalutasin temaga käekõrval ringi, jooksime edasi tagasi, hakkasin teda puhastama ja hellitama. Lõpuemotsioon oli ikkagi positiivne ja nii kurb oli koju minna.
Homme lähen tagasi Rakverre, siis lähme maastikule, teeme pikema sõidu seal tallirahvaga.
Nüüd mõnda aega teen kuivtrenni. Tegelen a i n u l t painetega ja üleminekutega. Nagu ma siin varem mingis postituses mainisin, et tuleb hüpete puhkus.. See oli suhteliselt lühike nähtus. Nüüd teen kuni selle nädalavahetuseni puhkuse.
Kui nüüd plaanid alt ei pea, siis lähme Sassi talu võistlustele Tigrisega. 50 ja 70 cm proovime. Esimene võistlus ja see on minumeeles super. Sobib lihtsalt esimeseks võistluseks. Ja kui me nüüd sinna lähme, siis neljapäeval proovin pisikesi takistusi hüpata ja see on kõik! :P
Okei, liiga palju tühja loba, vaadake pilte parem. 
Mina ja Siirius C, oma X hüppeid tegemas.
Tigris Line :)

May 27, 2009
Nüüd käisin paar päeva tagasi Tigrise juures.
Tegelt minu korda vit olen käinud, aga mul hakkab see laiskus vist jälle tulema.. :D
Nii, millest ma alustan?
Hobune areneb iga päevaga üha rohkem. Super, ma nii uhke tema üle.
Ainuke asi mis mulle ei meeldi, on see, et Siiri teeb Tigrisega oma asju. Sõidab temaga ilma, et mulle ütleks (ma ju ei keela, lihtsalt võiks helistada, ma loen sõnad peale).
Käis temaga maastikul, ütles mulle et kartis autosid (hahaha, ta ei karda neid.. 8-)), sõitis platsil, pani kordele (ma pole temaga kordet harrastanud), martingaliga ja pani veel millegagi pea kinni (i hate it!), pani enda sadula ("Ma tahtsin, et mul mugav oleks, sinu sadulaga ma ei tunne ennast hästi"), hüppas Tigisega mõned korrad umbes 75-80 cm takistusi.
Olen talle küll märkusi teinud, aga see ei aita. Täna lähen talli ja räägin sotid selgeks.
Aga see selleks.
Viimati tegime Tigrisega palju paindeid, galopitõsteid, üleminekuid, istakuid, tempomuutusi jne jne. Üli rahul olen. Ainult vahepeal läks päris keema. Tema trennid olid ennem üsna üksluised ja on harjunud et peale galopitõsteid sammu tegema, ratsmed lühemalt kätte ja hüppama.
Selle peale läkski ta veidikene keema, sest arvas, et hüppama minek, aga tüng ! :)
Pesin ka Tigrist, aga ta on hakanud voolikut kartma O.o
Aga ma nüüd jooksen, õhtul annan teada, mis täpsemalt toimus.
May 19, 2009
:)
Hüpete puhkus.
Mõtlesin täna terve päeva Tigrise üle ja otsustasin, et hakkame võhma treenima.
Plaanin juba homme talli minna, suur porgandikott kaasa, palju musisid ja kallisid.
Ja praegu mul tuli meelde, et ma unustasin Tigrise sünnipäeva ära, mis oli 14ndal. Pisikene sai 6 aastaseks :)
Tahaks teda paitada juba.
May 17, 2009
neljapäev- laupäev

Neljapäeval läksin jälle Vetikule, tegin Tigrisega hüppetrenni, mis tuli meil suurepäraselt välja. Nüüd tahan kohe oma sõnad tagasi võtta, kui ma müügikuulutustele olen kirjutanud " vajab veel ratsastust", sest nüüdseks on hobune ratsastatud küll ja küll :P
Reedel tegin veel hüppetrenni, aga pigem selliseid väikseid hüppeid ja vähe. Siis läksin metsa jalutama ja nägin millised mõnusad rajad seal on. Männimets, künklik, pehme, lihtsalt super.
Tegime seal pisikese ringi ja talli tagasi. Nunnutasin ja kaisutasin teda ja lasin ta koplisse jooksma.
Siis võtsin koplist poni Arahit'i. Kuna ta on veel suht ratsastamata ja nii palju kui ma olen platsil proovinud temaga sõita, siis see on... kuidas nüüd öelda? Noh, ratsastamata ponu, siililegi selge.
Aga ma mõtlesin et lähen temaga ka sinna metsa, üksinda. Siis tal ei ole kohugi minna sealt, näiteks teisele hobusele järgi vms.
Enda mugavusele mõeldes panin teise sadula ja sellega oleva sadulavöö, mis kippus natukene suurevõitu olema. No mida ma küll mõtlesin, et lähen künklikule maale suure sadulavööga?! :D
Kõik oli mõnus, üllatusin ponis, sest ta oli väga tubli ja tragi. Aga pikapeale hakkas see sadulavöökene üha lõdvemaks minema ning ühest pisikesest künkast allapoole minnes tundsin, et vajun ettepoole ja PÕMM- pikali maas. :D Poni vaatas mind imelikult, kui mina sealt omaette naerdes püsti tõusin. :P
Ronisin selga tagasi ja läksin kõige otsemat teed pidi kodupoole, et enam see sadul seal ringi ei reisiks. :)
Laupäeval käisime Vändras võistlemas- Ocean Star ja Kristin, Siirius C ja mina, Atomic ja Toomas ning Dreamer ja Nele.
Ocean oli selline kõige rohkem spuuki spuuki. Närviline ja pahur. Tõrkus 80cm 3 takistuse peal välja. Mina olin Siirusega suht enesekindel, kuni jälle PÕMM- meie looduselaps Siirius kartis hekki. Ma nii pettusin :/ Tõrkusime jälle välja.
Nele ja Toomas tegid paremad sõidud.
Aga võistluspäev oli tegelikult suht paha, palju ootamist ja tühja passimist ning põrumist :)
Muidu ma olen nädalavahetusega väga rahul.
May 13, 2009
Hey Hou, Let's Go
Eilne päev möödus Tigrise juures, võtsin oma poldi ka kaasa :P
Talle meeldis, mulle meeldis.
Tegime Tigrisega väiksema trenni, paar hüpet.
Galopp on meil arenenud tublisti, jalavahetused hakkavad ka tekkima juba :)
Olen väga happy.
Tuduluu
May 10, 2009
TikuTaku
Nonii, aeg ennast käsile võtta.
Pole päevikut pidanud enam meie tegemistest no kohe vääääääga pikka aega. Aga oleks aeg. :)
Nii, kui kevad algas, siis muutus kõik, ütleme nii, sest siis mul tuli hobusetuhin peale. Talvel see vähenes kohe suure pihutäie. :P
Hakkasin kodus Tigrisega pidevalt trenne tegema, treenisime võhma, ning alustasime kavalettidega ning pisemate "juhtimisparkuuride" staffiga. Ning lõpuks jõudsime ka pisemate hüpeteni.
Kõik kulges suurepäraselt! Kulgeb siiamaani.
Vahepeal panin Tigrise müüki, kui tähele panite. Põhimõtteliselt ostja on olemas, aga käsi pole kokku löönud, see asi kõik otsustub sügisel.
Aga nonii, põhimõtteliselt on ju teada, et Tigrise ostsin ma endale, kui takistussõidu hobuse, kellega saaks trenni teha, et mitte rooste minna, ning paaril võistluselgi käia. Et kõike seda endale lihtsamaks teha, tekkis võimalus kolida mõneks ajaks Vetikule. See on pisikene tall Rakvere külje all. Reis toimus ootamatult. Mul oli tund aega aega, et kõik asjad valmis panna ja hobune treikusse visata. Jooksin ema juurde neljapäeval, ütlesin talle, et lähen ära ja hakkasin edasitagasi jooksma, ema jooksis järgi ja päris asju, aga mul polnud aega vastata, ainult jooksin edasi-tagasi ja kraapisin varustust kokku ning panin Tigrise reisivalmis.
Nüüd seletan ära, miks just Vetiku- nimelt sellepärast, et praegu on seal minu sõbranna Siiri oma hobustega. Seal tallis on plats, teised hobused, ning mitme peale on ikka transpordi kulusid soodsam teha, ning mitmekesi on ikka parem trenni teha, kui üksinda omaette kuskil metsasees (nagu mina :P). Tegelikult kui aus olla, siis ma ei ole eriti selline inimene, kes läheks kah kuhugi päris võõrasse kohta. Vetiku on selline "kodutall" minu jaoks, ning seal on hea oma hobusega suverõõme nautida. Seal on ilus maastik, kus pingeid maandamas käia jne . Samas mitte, et minu kodul midagi viga oleks, aga ikkagi...
Nii, reisisime Siis Rakverre, jõudsime suht pimedas kohale.
Ei hakka asju detailselt seletama...
Lühidalt kokku võttes, kõik on super. Tigris ja Ocean Star on armunud, naljaga pooleks, mina olin ju ka Oceanisse armunud x)
Tegime trenni, mis tuli suurepärane.
Minu lemmik koht oli see, et tegin galoppi vasakust jalast, mis tuleb meil alati välja ja siis hakkasin paremast tegema, karjusin üle platsi, et kui välja tuleb, teen õlled välja ja oh õudust- Tigris LÄKS paremast jalast galoppi. Tavaliselt see meil ei õnnestu :O
Ühesõnaga, õlled... Mis siin ikka- tähistame! ;D
Nüüd olen ise kodus, ja koplis pole eriti kedagi musitada ja kallistada, välja arvatud minu pisikest poni Kallat ning Heidi Dollit :P Aga Tikust tunnen ikka puudust :(
Aga lisan pilte ka, mis on tehtud teisel päeval Vetikus Triinu poolt. Ilusad :)
Aa, ja siis selline värk, et tahaksin osta jalutusnööri, nailonist päitseid (cob) ja mingeid harju. Kui kellegil on pakkuda, siis teada anda :P

Mar 9, 2009
Mahedalt mõnus.





Pilte ka Heidilt.
Kas tunnete seda kevade hõngu?
Meie Tigrisega tunneme ja muutume üle lähedastemaks.
Viimased 2 nädalat oleme võtnud pisikene treening kava. Kuna nüüd pole kõvasti midagi korralikult teinud, siis eesmark on saada vormi step-by-step.
Kohekohe kukub 6 aastat täis Tikul täis. Piisav, et saada ratsastatud hobuseks. Praegu on selge mis on edasi-tagasi-paremale-vasakule-kiiremini-aeglasemalt. Aga sellest ju ei piisa.
Kunagi kirjutan pikemalt, praegu ei hakka. Ütlen ainult seda, et oleme sõbrad, suuuuured sõbrad. :)