Nov 30, 2009

Mõtlesin, et oleks vist kõige õigem teha minu hobu-blogidest üks suur. Niisiis kogu kamm hakkabki siin Tigrise blogis olema.

Aga teen siis kohe üldistava otsa lahti.
Käisin paar päeva tagasi nüüd siis ratsutamas Tigrisega. Mitte ühtegi halba sõna. Absoluutselt! No lausa kiidusõnad tema käitumise kohta. Kuna vastikud lögased ilmad on, siis ei saa eriti kuskil olla. Niisiis tegin ühe pisema käigu. Kuigi tahaks pikalt kuhugi minna mingi päev, aga ma ei tea veel kuhu.
Igastahes kõige selle jeejee jutu peale mõned probleemid ka.
Tigrisega peab tööd tegema. Tagaots oleks justkui surnud. Esimene ja tagumine pool ei ole hobusel tasakaalus. Seda on näha ja seda on tunda. Tahaksingi nüüd väikest abi paluda. Küsimus: Kuidas panna hobuse terve keha omavahel tööle? Igasugused nõuanded, nipid ja õpetussõnad on teretulnud. 

Aga see ei ole veel kõik. Kui me Tigrisega jõudsime talli juurde, siis Mimmu hõikas meid seest. Aga kahtlustama pani see, et üks hirnatus tuli tagant poolt, teine eestpoolt ja kolmas hoopiski ukse tagant. Jah, nii see oli. Kui ma talliukse lahti tegin, siis esimene asi, mis silma mulle jäi, oli katkine boksiuks, siis suur haava moodi asjandus ja alles siis märkasin lahtist ja paanikas Mimmut.

Sellist jama pole varem olnud. Ma ei tea mis sellega tulevikus peale hakata. Ma ei julge enam ratsutama minna ja Mimmut üksinda jätta...
Aga jah. Ta hakkas üle boksiukse ronima, lõhkudes ukse ja iseenda. Rinna peal on umbes suure peopesa suurune marraskil plats, mida kaunistavad veel kriimud. Nüüd siis käin seda määrimas koguaeg. Eriti nõme on see, et seda kohta ei saa ju kinni ka siduda. Tahaks ikkagi kaitsta seda kohta välismaailma eest, aga ei saa!

Nüüd on natukene rikutud minu eesmärk- Mathilde ratsahobuseks! Tegelikult see on koguaeg rikutud. Ma ei saa ju üksinda. Ma lihtsalt ei jaksa. Ta ju meil selline memmekas, et üksinda ei saa ja teistega ka ei kannata olla. Ja kui nüüd päris aus olla, siis eks ma ise olen ka natukene argpüks.
Aga minu „Mathilde ratsahobuseks” peab saaama tõeks! Enne ma ei lõpeta, kui tegemist on täiesti õige ratsahobusega.
Käib töö ja vile koos!

Oii, tuleks juba lumi maha.

Nov 18, 2009

ma ratsutame

wiiwiwiwi. Supersuper. Pole sõnu ;*

Nov 2, 2009

Lammas :P

Nii. 1. kord, mis mul kirjutamata on see, kui me Kristeliga käisime kolamas. Kõik oli vinksvonks! :)
Muidugi pean ühe asja tunnistama, et ühe "korralikku" küünla osaliseks sain ja see lõppes pikali maas. Tigris ehmus ise sellest nii ära, et peale seda oli mul´nagu pisikene lambake.

2. kord. Võtsin eesmaärgiks, et täna peab hobust liigutama ja korralikult! Et aitab munemisest ja töö võib alata. Mul kõrini, et ta selline ülekäte hobune.
Muidugi ta ei ole loll. Kohe oli aru saada, mis plaanid mul on... Hommikul vara, mina koplisse... Ohelik käes. Tänu sellele taibukusele pidin ma neid üsna kaua meelitama.
Võtsin asja käsile vääääga põhjalikult. Puhastasin otsast lõpuni nii korralikult kui vähegi andis. Siis panin varustuse selga hoole ja armastusega. Rinnarihma panin, mida ma jumaldan. Mulle nii meeldivad need jubinad :D Pealegi see rinnarihm annab ägeda effekti, teeb Tigrise nii suureks ja ägedaks :P.

Niiniinii. Oli plaan teha üle pika aja platsitrenni, kuigi mul platsi pole. Ihihihii. Valisin ühe koha koplis välja ja... Õudusunenägu võis alata. No nii hull nüüd ei olnud, aga Tikul oli jõlekiire kuhugile ja eriti äksi täis. Jooksutasin seal korralikult, proovisin koguaeg kontakti vähendada ja tempot aeglustada, aga viimane ei tulnud no üldse välja. Niisiis hobune saigi korralikult vatti. Mul oli endal nii ebamugav ja tundsin et tekitan hobusele ja vastikuse tunnet. Hops suund jälle maastiku poole, kui olin juba umbes veerand tundi "platsil" ringi jooksnud.

Alguses ei olnud taaskord mingeid tempo vähendamise märke ja kui tõesti tempo vähenes ja hobune tegi kõike väga rahulikult, siis oli ainult aja küsimus, millal jälle top gear sisse läks ja liduma pani.

Pikka kannatlikuse järel saavutasin oma eesmärgi- lõdvestus. Hobune oli nii vaba ja impuls oli kiiduväärt. Kui koju jõudsin tegin veel kaks ringikest nö. platsi peal ja jäin lõpuga väga rahule.

Tigrisel on iseloomu ja see mulle meeldib. Hobusel peab olema midagi häirivat ja vastikut, Tigrisel on selleks tema jonnakas iseloom ja tujude muutlikus. Aga minujaoks on ta nii nämmanämma.

Oct 28, 2009

up up up.

Meil on nüüd sadul, hõissa kauboi! Natukene sisse sõitmist vajab, pepu vajab mul ka sellega harjumist, aga kõigega rahul! (eriti hinnaga ;P)
Kadi käis külas (jumala igas postituses mainin ma Kadi! :D) ja me käisime ratsutamas (ja mainin ka, et sellest saab veel lugeda Mimmu blogist blabla) ja nüüd lühidalt Tigrise käitumisest.
Alguses hirmutas mind, ega talle ju see mõte ei meeldinud, et sadul selga ja hops minek. Aga saime üllatavalt hästi hakkama. Selga oli raske saada (nagu esimest korda elus) ja sain tunda kaks pisikest hüpet ja ühe natukene suurema rodeo elemendi. Need tulid kõik järjest ja rohkem ma ei pidanud muretsema.

Nüüd kõik parem, sest sadul olemas. Asi saab veel paremaks, kui ma hakkan lõpude lõpuks oma talli korda tegema ja kopli teen ka talveks korda. Siis ma olen enda üle uhke ja õnnelik, vot nii!

Oct 24, 2009

Taltsutamatu hing?

JEEEJEEEEJEEE! ma olen praegu nii happy, et endal on ka raske uskuda :)
Lùhidalt- Ratsutasime Tigrisegaaa! Ilma probleemideta ja umbes 10 min.
Teinekord kirjutan pikemalt.

Oct 14, 2009

Ahjaa.

Tegelikult huvitab, palju on minu blogi lugejaid. Andke endast märku! :P

trusttrust

Tigris, Sa oled üks suur junn, aga siiski nii kallis ja hea.

Meil pole need pahad tujud veel üle läinud, aga juba lepime üksteise lähedusega rohkem. Alustasin boksis suhtlemisega, et tõestada talle veel ja veel, et ma olen tema parem pool ja tema on minu.
Muidu enamjaolt niisama paitame ja musitame, aga eile alustasin sellega, et ta oleks piisavalt julge, et panna oma nina vastu minu nägu. Tigris on ju selline tüüp, kes oma nina puutuda ei lase ja oma nina paneb ainult vastu peopesa ja kui seal midagi ei ole, siis rohkem tema nägu ei näe. :P
Eile põhimõtteliselt õrritasin teda maiusega. Ta teadis, et mul on mõnus krõbe leib taskus ja seal aeg-ajalt ikka kukub suhu ka.
Upitasime oma ninasid ja alati kui ta pani nina minu vastu, tegin nõrmenipsu ja andsin pisikese leivatükikese.
Tulemuse saavutasin kiirelt. Ütlesin "anna musi" ja nina juba julgelt vastu mind.
Täna tahan saavutada seda, et ta laseks mul ka nina silitada.

Muide tahaksin küsida, et kas keegi teab, kust saab neid "klõpsuteid"?`Kuidas ma nüüd seletan. Põhimõtteliselt vajutan seda ja käib klõps. See tähendab, et loom tegi hästi ja saab maiust. Praegu teen selle heli asemel sõrmenipsu, aga ilmad on juba külmad ja tahaks kinnastega tegutseda :)

Sep 27, 2009

:)

Koos päikesetõusuga (mis toimus kell 14.00) kobisin hobuste juurde. Alguses nunnutasin hobuseid koplis.
Kõik niii perfecto. Tigris luusib mul ninapidi taskus, käib sabas nagu kutsikas. Kõik nii hea. Hea tuju kauba peale.

Kohe kui suund muutus töö poole, otsustas Tigris ringi joosta ja mitte kätte anda. Muidugi kaasas sellesse Mimmu ja nii nad siis jooksid ringi ja ei andnud kätte.
Pikapeale avastasin sõbra kaeraämbri ja Tigris oli mul naksti päitseidpidi näpuvahel.

Läksime jooksuaeda. Puhastasin, patsutasin, tekitasin sõbralikku meeleolu. Nüüd panin natukene rohkem nänni ja kola hobuse külge. Sedelgas, pehmendus ja täiskomplektis valjad. Panin ratsmed sedelga külge. Mitte mingil eesmärgil, et kontakti tekitada, vaid sellepärast, et ratsmed jalgu ei jääks.

Jooksutasin Tigrist. Suurepäraselt kuuletus häälele. Samm- traav... Kõik taaskord perfecto!
Tigris oli juba piisavalt lutti saanud, kui jalutasin temaga veel käekõrval ja hoidsin endiselt seda meeleolu.

Siis hakkasin seljas turnima. Sedelga võtsin ära ennem. Hüppasin kõhuli peale, patsutasin ja kiitsin ja libistasin ennast maha. Kordasin seda nii mõnigi kord. Lühidalt öeldes alustasin justkui otsast peale ratsastamist.

Treening lõppes meil nii, et ma olin kaksiraksi seljas ja palusin talt paari sammu. Ja oligi kõik. Sain oma kaks sammukest kätte, mitte ühtegi küünalt ega tagant viskamist.

Homme veel jne :)

Sep 26, 2009

:(

Nutumaik tuleb kurku. Tigris muutis mu tuju üle hetke. Preagu olen jubedas masenduses ja kurdan nüüd kõikidele oma muret.
Hobused olid mul selles uues ringaias ja läksin siis nendega tegelema. Pool tundi oli veel aega enne, kui päris pimedaks läheb. Alguses jalutasin Mimmuga käe kõrval ja tegin seal üleminekuid ja survetrenne. Taandab jõlehästi. Piisab ühest puudutusest. Mimmu kohta mitte ühtegi halba sõna.
Siis oli Tigrise kord.

Panin pätsete külge jalutusnööri ja tegin sama asja, mis Mimmugagi. Peale seda kinnitasin jalutusnööri teise otsa teisele poole päitseid ja hüppasin selga. Ja sealt see kõik algaski... Sain sellist rodeot et oioioi. Hakkasin väga kartma ja ma muud ei jõudnudki teha, kui kaelast kinni hoida ja suruda oma jalad kokku. Ainuke mõte mis mul peas oli, et "armastan teid kõiki, tsau <3".
Tigirs lõpetas ja ma mõtlesin,et olen tark ja tubli ja ei anna alla. Puudutasin õrnalt säärtega külge ja... arvake ise, mis edasi sai. Maha kukutada ma ennast ei julenud. Kõrge maandumine oli ja peale selle oleks Tigris mulle oma kilodega peale ka hüpanud. Kiirabi tulukesed juba virvendasid silme ees. Hüppasin alandlikult maha ja tegin halba- karistasin Tigrist üsna korralikult. Mitte sadistlikult, aga siiski. Ebamugavalt.
Hull segadus oli. Aju tühi, jalad värisesid all. Proovisin uuesti käe kõrval joosta ja jalutada. Paitasin ja tegin kõik võimaliku, et Tigris langetaks oma pea alla. Eesmärk saavutatud ja hüppasin korraks uuesti selga. Patsutasin ja kiitsin ja ronisin maha. Jalad värisesid nii hullult, et maandusin pepuli, jalad ei kandnud :).
Hüppasin uuesti selga ja siis maha.. Tigris oli väga krampis.
Noh, kolm on ju kohtuseadus, eks? Hüppasin selga, patsutasin ja mõtlesin, et teen ühe pisikese surve ja palun hobuselt ainult ühe õnnetut sammukest. Oleks pidanud piirduma ainult selga minemisega... Sain ühe küünla ja oligi lõpp. Endal juba nutumaik suus ja pea sassis. Jalutasin temaga uuesti, hüppasin selga, siis maha, jalutasin ringaiast välja, jalutasin temaga veel majani ja lasin vabadusse. Kuid siiski,siiski... Jalutasin käekõrval, samas, kui tavaliselt käib see seljas.

Tuju nii kurb.

Milles asi on?! Miks?!
Praegu otsin paaniliselt sadulat. Me vajame sadulat. Ma tahan küll ilma, aga sadulaga on hea alustada otsast peale. Ma tunnen ise ennast kindlamini.

Homme proovin otsast peale... Ma ei tea mida proovida... Ma nii kardan. Appi!

Sep 22, 2009

Ei taju kala.

Ma ei saa aru?! Ma olin ainult 3 päeva ära aja Tigris on VÄLIMUSELT totaalselt muutunud. Tegemist on nüüd ühe suure massiivse traktoriga.
Sellist nalja pole ma veel näinud. Ümmargune kõht, kael on nagu ardennil, laudjas ümmargune ja pehme nagu ardennil, lihased nagu ardennil, aga jalad on ikka sama peened. Okei, tegelikult ma liialdan muidugi, aga ikkagi. Muutus on suursuur.

Nüüd kui ma oma erialaga lõpetan koolis, lähen koju ja proovin pildile ka tabada. Siis saab lisada enna ja pärast pildi.

Äkki keegi oskab aimata milles asi võib olla?
Hobused on terved need päevad olnud koplis... 8-)

Üks kahtlus on, aga sellest ma avalikult ei kipu rääkima.