Oeh, Kadri tuli talli, päris tore oli. Tõi mu lemmik asju- õunu ja soola. Oiiiiii kuidas ma jumaldan neid.
Tegelikult ma olin siiamaani Hannese juures. Ociga kahekesi, aga kuna mul on praegu selline peika otsimise aeg, siis perenaine otsustas mu viia tagasi Mullikmäele (aka. Vetiku, tall, Rakvere jne jne), sest seal ootas mind täkupoiss. Kuna Perenaisele tehti ettepanek tasuta sünnipäeva kingitus- minu paaritamine. Kadri otsustas proovida, aga pikkade kaalutustega ja kui ma juba tallis kohapeal olin, siis asjad muutusid erinevatel põhjustel. Järele mõeldes selle varsa paberid, irooniaga öeldes, oleks pidanud ära kaotama :D Ja peale selle, ega sellest täkust erilist kasu ei olnud. Natukene lapse võitu veel.
Ootame perenaisega seda Härra Õiget :)
Võite pakkumisi teha, kui kellegil oleks sobiv täkk pakkuda. Ennem oli huvi ikka traavlite vastu, aga enam see ei ole niivõrd oluline. Tahaks oma varsale natukene kopsakust juurde ja värvi lisasid. :)
Nii aga mis veel lahedat toimus?
Olin 2 korda sadulas. Ühe korra platsitrennis, kus sain ülesannetega enam-vähem hästi hakkama. Ikka on asju, mille kallal viriseda, aga kõige vastu aitab aeg ja töö. Perenaisel tuli idee hüpata 3-4 penerolli. Tegi mulle 3se penerollirea ja selle me hüppasime 2 korda läbi. Finito!
Teine päev pani mind kergelt sadulasse. Kapsel minema (mida tegelikult üldse viimasel ajal mul pole), sadul selga, perenaisel tagumikupehmendus ja maastikule kolama. Selline mõnus McLeodi tütre tunne tuli peale : D
Tegelikult hetkel ei olegi midagi erilist kirjutada. Ma pole muutunud, kõik on endine.
Aga praeguseks Tsau, täna õhtul lähen tagasi Hannese juurde. Tuleb üks ratsamatkakene ette võtta.
tsutsufrei
Jul 20, 2009
Miks mul ei vea peikadega?
Jul 13, 2009
Kaarma karikas
Heihou. Alustan kohe sellest, et nagu plaanide kohaselt peaks, ma ei ole kodus. Kuna pühapäeval olnud Kaarma karikal läks super hästi, siis jõuame kolmandale etapile ka, kui see ikka toimub. Loodame parimat. Aga alustame nüüd otsast peale :P Reedel tuli perenaine talli ja pani mu sadulasse. See kõik toimus juba üsna vara. Tegime suhteliselt sellist tavalist kipat-kõpat trenni. Natukene üleminekuid, natukene paindeid, natukene sammu ja natukene traavi. Olin tubli ja sain kiita :P Tegelikult sellist trenni tehes... HAAHAAA, no niimoodi ma võin klõbiseda läbi platsi servade ööd ja päevad läbi. Aga see selleks. Tegelikult selle hea hommikuga ma ei pääsenud. Sain veel tunda tund aega ilumõnusid. Mind nühiti sampooniga, kammiti kõik kohad läbi, iga hall karv (Jah, mul on halle karvu :() sai välja kitkutud. Ja peale seda sain putukatõrjet peale ja oma kaera portsu kätte. Olin tallis putukate ja teiste parasiitide (loe: hobuste) eest peitu. Õhtul sain korraks veel saduldatud. Kadri läks Faunusega platsile ja tahtis minu perenaist Kadrit ja mind ka kaasa. No nii siis oligi- mina ja Faunus kahe Kadriga. Nüüd sain juba mõned hüpped ka tehtud. Taaskord sigatubli olen. Tegelikult oli meid vaja, et minna hiljem lehmade juurde, sest Faunus pidavat neid kartma. Aga ei kartnud. Huvitav, kas asi oli meis? :P Laupäeval sain natukene niisama tähelepanu, sadulas ei käinud. Oooo ja muide, perenaine tõi soola. Sool on veel parem, kui õun. VOT! Pühapäeva hommikul siis hops treikusse ja võistlema. Oci oli ka. Alguses olin ma nii närviline. Ega ma loll pole, sain kohe aru, milles asi. Aga üsna pea oli aeg heaks alguseks. Esimene parkuur mida võistlesime oli 70-80cm. Aeg oli SUPER. Alla minuti, 59 sek. Alla minuti sõitjaid oli ainult 3 :P Me oleks kolmanda koha saanud, aga kahjuks lendas üks latt alla ja jäime 7. Aga ikkagi, aeg oli hea ning olen väga uhke enda üle. Peale selle, et alles 2 võistlus. Siis tuli suur otsus, kas minna 80-90cm või mitte. No ikka lähme! Kadri natukene põdes, kas ma ikka saan hakkama, aga VABALT. Sõitsin puhtalt, aeg oli ainult paljupaljupalju halvem ja saime 6 koha. Kahjukahju, 5te autasustati... Jäime ilma. Aga palju ju puudu ei jäänud, ega?:P Jäin rahule, perenaine jäi rahule, kõik oli super ja ootame nüüd viimast etappi, võibolla veel mõni võistlus tulemas enne Kaarmat, siis sinna ka. Aga nüüd probleem. Vajame abi! Probleemiks on risti jooksmine. Seda võis näha ka minu parkuure sõites. Vasakule poole mõnikord ma jooksen ikkagi tagumiste jalgadega paremast jalast. Kas asi on selles, et ma olen traavel? Perenaisel on seljas halb olla, mina jooksen ikkagi nii :P Olen ka koplis nii ringi lasknud.
Jul 6, 2009
Pühapäev
Perenaine veeres talli kohale ning kell oli juba suhteliselt palju. Mul oli plaan igastahes teha üks uinak, aga kus sa sellega! Ma loodsin, et pühapäev on ikka puhkepäev,sest kalendri järgi ju on :P.
Igastahes läksime tipa-tapa talli ning minu selga visati mitu erinevat sadulat. Sadul selga, vöö kinni, Eduard viskas perenaise selga, uuriti ja puuriti, sadul ära, uus selga jne. Perenaine on juba kergelt hädas minu sadula otsingutega. Sõbranna Big Dolli sadul ei sobinud mulle no teps mitte! Kahju, selline mõnus ja kerge oli. Sellise sadulaga poleks mind paks perenaine üldse häirinud :P.
Aga siis... Lendas mu selga vana prestige sadul, millega ma juba korra olen sõitnud ja päris mõnus on. See jäigi.
Mõneks ajaks jäin ma talli üksinda, kuni perenaine tuli tagasi ja pani mu sadulasse. Seletas mulle, et nüüd ma saan erinevatest plikadest puhata, martingale ja ebasobovatele sadulatele võin head aega öelda. Milline tore uudis! Jippikajee!
Tegelikult ma olen nüüd üks suur närviline lihapundar. Närviline pole õige sõna, pigem jonnakas. Kadri hüppas mulle selga ja ma näitasin talle kohe, mida ma "õppinud" olen. Kõigepealt demosin oma külg ees liikumist, erinevas tempos jooksmist, läksin traavi siis kui tahtsin, peaga lollitamist ja niisama risti astumist. Vot seda olen ma õppinud nende paljude tüdrukutega, kes minuga sõitnud on siis, kui perenaist kohal ei ole.
Minu uued õpingud vist ei läinud talle eriti peale. Nii palju tööd pidin tegema. Kui mul oleks käed, ma oleks kahe käega peast kinni hoidnud. Perenaine oli suhteliselt vihane ja nördinud. No need asjad, mis ma eelnevalt ette lugesin, nendest sai üsna pea jagu. Kõige uhkem oli Kadri minu lõpuks saavutatud ühtlase tempo üle ja painete.
Aeg oli galoppi teha. Nii, ma seletan kohe ära, kuidas minuga plikad on teinud. Ajasid mu traavi, siis togisid mind edasi kuni ma otsustasin paar sammu galoppi teha. Vot see oligi minu "galopitõste". Aga nüüd. Oioi. Perenaine ei leppinud sellega! :O
Kui tema andis mõista, et "galopp", siis pidigi nii olema. Alguses andsin sellest ilusasti mõista- väike tagant vise (mida ma muide kunagi pole teinud). Poleks pidanud seda tegema. Mind aeti veel kiiremini ja jõulisemalt edasi. Mõned plikad lendasid mu seljast maha, kui ma midagi teha ei tahnud. Ja oligi minu trennil lõpp, aga enam nii lihtsalt ei pääse.
Tunni aja jooksul õppisin kõik ilusasti üle, tegime mõned hüpped (hüppame me muide väga ilusasti, vot :P)
Kokkuvõttes sain ma ilusaks ja tubliks ning kannan nüüd prestige hüppesadulat. Perenaine ostis selle ära, patsutas õlale ja ütles, et see läheb mu maiustuste arvelt maha! Kuidas ta võib mulle niimoodi teha? Aga no, las olla. Saan hakkama :)
Hea uudis veel- nüüd 12. juulil, ehk sellel pühapäeval on Kaarma karikas, kuhu me lähme ning peale seda sõidan otse koju. Ei jõua ära oodata! :) Head aega mu peikad ja sõbrannad Rakveres, tere Kalla, Big Doll ja mu kodu!
Jun 30, 2009
õunadõunadõunadõunad
O happy day, oooo happy day. Perenaine roomas talli kohale. Kaasas õunad. Nagu HALLELUUJA! Ma jumaldan õunu. Õunad rokivad!
Tuli kohe koplisse, kollane jalutusnöör kaasas (aimasin halba), roheline õun kaasas (aimasin head) ning viis mu talli (olin sundseisus. Õuna nimel kõigeks valmis!).
Tegelikult kell oli juba üsna palju, eriti kaua ma puhastamismõnusid nautida ei saanud, sest perenaisel oli mingi kuri plaan minuga, seda igaljuhul.
Nii ta siis seal mind nühkis harjadega ja tegi mulle märkuse- „Tead Tigris, Sa oled üks paras mudakoll.” No andke andeks, mida mina teha saan, et ma jumaldan mulda, liiva, Ocean Stari ila ja vihkan läikivat karva.
Tegelikult sellega mul kohe meenus, et Ocean tuli tagasi, nüüd mul peika jälle olemas. Hakkasin omale täkku otsima kah, aga kurat, Ocust pole kasu, ronib mul seljas ja möliseb minuga oma täkuhäälekesega, aga no c’mon.. Ega ma loll ei ole. Perenaine patsustas mulle õlale ja ütles, et järgmine kord saan, mis tahan. Hakkame kalendrit pidama ja kui hästi läheb, saan omale hobubeebi, millega kaasnev üks suur pluss- järgmine suvi olen ma viimaseid kuid tiine ja see tähendab PUHKUST!!! Piduuu! :P Loodame, et plaanid peavad paika.
Aga nüüd vana teema juurde tagasi. Perenaine ei visanudki mulle varustust selga, lihtsalt päitsed ja jalutusnöör ning viis mu sõiduplatsile. Kerge meeltesegadus tekkis- no eks järelikult saan süüa siin! Aga ei, pidin tema kõrval kõndima ja jooksma, seisma, uuesti sammu, seis, traav, seis, samm jne jne jne. Jõle tüütu oli alguses. Ma tahtsin süüa, aga siis saabus minu hetk, mille nimel ma võin kõike teha, kasvõi saltot visata, kui vähegi oskaks, perenaine võttis taskust õunatüki... No saate aru küll mida ma mõtlen.
Siis hakkasin tal järel käima nagu kutsikas. Tema ütles „Sammu”, mina tegin, „Traav”- hakkasin perenaisega koos jooksma. Ausalt noh, ma tegin kõike! Sest iga mõne aja tagant potsatas õunatükike mulle suhu. Mõne aja pärast kadus meie vahelt isegi jalutusnöör ära, ikka käisin tal järel nagu kutsikas, siis võttis päitsed ära, aga pani jalutusnööri ümber kaela mulle. Ausalt, minu pärast oleks kasvõi olnud mul ahv turjal kükitada, õuna nimel kõigeks valmis, ja ma ei väsi seda kordamast! :P
Siis hüppas ta mulle selga, nöör kaelas. No mitte halvas mõttes „nöör kaelas”, aga nagu... Minul oli nöör kaelas. Eieiei, ikka ei kõla hästi. Ühesõnaga, jalutusnöör oli ümber minu kaela, mitte suitsiitse mõttega. Vot ! Tegime seis-samm-traav üleminekuid. Ma pidavat superhästi keha peale seisma jääma, aga pöörata ei mõista, tempot tõstab hoopiski. Pikapeale sain hakkama, sest ka seljast potsatas korra üks õunakene hammaste vahele.
Igastahes ma olin super tubli ja ise ka igatpidi rahul. Kõht täis, läksin koplisse mehi otsima, aga ei leia. Lootusetu!
Teisel päeval juba üsna varahommikul tuli perenaine minu juurde, viis mu talli ja hakkas pesema mind. Nühkis mind nuustikuga, kammis laka ja saba ära (muide, nüüd on parem kärbseid ära ajada, saba lendleb ise lausa igalepoole, soovitan kõigile :P) ja viis mu uuesti platsile sama süsteemi tegema, mis eelmine päev, ainult et selga ei roninud ja tegi 2x lühemalt.
Läksin uuesti koplisse ja mõned tunnid hiljem uuesti talli ja sadulasse. Küll minuga tegeletakse palju! Perenaine pani mulle prestige sadula, sest minu windec ei sobi enam mulle, kuigi ikkagi Siiri topib seda selga, kuigi ei tohiks. Ära siis vingu, kui ma sõna ei kuula (6).
Tegime pikalt traavi platsil, galopitõsteid kuni tegime mõned hüpped. Perenaine oli 3 kolli takistust ehitanud, üks oli pikk kile maas, hooga peale minna, hüppasin üle, aga niisama sealt üle traavida ei taha eriti. Siis oli üks pisikene aga ere lauajupikene. Hüppasin selle ausalt üle. Ning lõpuks üks lattaed, millele oli erkroheline mustriga riie peal. HAAHAAA, arvate, et suudate mind hirmutada? Naljamehed sellised.
Igastahes jah, tegime trenni lõpuni, olin taaskord supertubli, ei jaksa ennast ära kiita. Peika sai ka mul trenni. Kristin tuli Ociga sõitma, ma sõin nii kaua seal sama platsi peal kuni äkki sigines sinna nii palju rahvast juurde. Eks ikka, nad kõik tahavad mind. Sain mitu pikka paid. Mõnusmõnus. Peale Oci trenni läksime talli kõrvale põllu peale, tegime ühe pisikese ringi kaasa perenaisega, jalutusnöör kaela ümber, hops selga ja läksime. Aga ma tahtsin natukene lahe olla ja tegin vingerdavat traavi, perenaine ei püsinud seljas eriti hästi.. Vot... Ausalt, mitte paha pärast, aga ma jäin järsult seisma ja Kadri potsatas maha, hakkas naerma ja mind läksin otsejoones talli poole teiste tüdrukute juurde, nad seal paitas mind, kuni perenaine ringiga tallini tuli, patsustas mind, hüppas korraks uuesti selga ja ronis maha. See oli lahe. :P
Sain nunnutamist ja läksin koplisse minema. Rohkem pole ma perenaist näinud, eks ta nüüd millalgi uuesti välja ilub. Mainis mulle, et teeb kodus minule heina- no parem oleks! Ja et olgu hea ja maitsev hein! Aga ütlen teile „tuduluuu” nüüd. Olge päikselised, aga ärge kõrvetage. ;)
Jun 24, 2009
Ümberpöörd, üks-kaks.
Alates tänasest muutub blogi stiil. Nüüd käib kõik läbi Tigrise silmade, et õhutada inimesi vaatama elu läbi hobuse silmade. Loodame, et nii on parem :)
Superigav nädal on olnud. Vahepeal olen ma käinud trennides, tean et perenaisele see ei meeldi, kui mind pannakse plikadega sõitma kui perenaist kohal pole, aga ikkagi... See on mu töö.
Peale võistlusi viidi mu peika Ocean Star kaugemale rohumaale koos Siiriusega. Mida ma nüüd ilma peikata teen?! No oleme ausad, eks sellel Figarol ka midagi viga polnud, kes Kaarmas oli. Võibolla, et need olid päris head kolm päeva seal tallis... Koos Figaroga.. Oehh, ma tunnen temast natukene puudust lausa. Aga Ocist tunnen rohkem ja Siirusestki. Aga varsti tulevad tagasi, ma tean :P
Oh, selle eest, et mu peika ära viidi, tuli mingi mära asemele. Alguses vaatasin, et vanaema, aga lähemalt tutvudes sain teada, et ta sama vana umbes, kui mina. No olgem ausad, ma olen päris kena tots tema kõrval.
Tegelikult see tots (loomulikult mitte nii kena, kui mina) on päris tore. Saame hästi läbi. Mina teda ei aja ära ja jagan temaga kaera.
Kui ta siia tuli, siis otsis omale täkku. Võttis poni kohe käsile, lootes et saavutab midagi. Aga siis selgitasin sõbrannale kohe ära, et sellest "mehest" pole kasu, proovisin ise ka alguses. Tal isa-au kadunud, mis sest et ta ise seda eriti ei mõista. Mära kuulas mind, nüüd sööme rahulikult koos rohtu. Ta isegi rääkis, et ta pole sellisel karjamaal olnud, kodutallis ta peaaegu koguaeg tallis... Ei tegelikult... Ta päris tore ja lahe. Nime pole ainult küsinud :P
Eile päev möödus nii tavaliselt ja igapäevaselt. Päike küpsetas, rohi krõmpsus hamba all, kuni kuulsin tümakat talli poole tulemas. Ja mida ma nägin?! Loomulikult oli see perenaine oma peikaga. Läksin kohe neid terema, aga midagi head ma ei saanud. Ainult musisid ja kallisid, "oiii tere musiii, jeejee"... Kurat, kus porgandid on?! Ma tahan porgandeid!!! Hakkasin ära minema, ma ei viitsinud seda ninnunännutamist kuulata, kuni mul päitsetest kinni võeti ja talli visati. No eks see tähendas veel ninnunännutamist. Samas, kui aus olla, siis see polegi nii hull :P
Perenaine pani mu sadulasse, koerad kinni, aga Kuti jättis lahti (talli üks koertest) ja läksime kuhugi mööda kruusa teed, Kuti meiega kaasas jooksmas. Päris mõnus oli. Perenaine oli kuidagi nii vabalt seal seljas, üldse ei sundinud mind. Suus tundsin ainult seda vastikut rauakolakat, mitte mingit kontakti ei olnud. Tundsin ainult neid kilosid, mis mul seljas lotendasid ja kuulasin tema mp3e. Päris vinksvonks oli.
Jalutasime seal tee peal, ma polnud seal varem käinud. Passisin päris kaugelt juba kivihunnikut. No ma sain sellest hilja aru, et see alles kivihunnik. No kaugelt tundus see mingi koletis, ausalt! Ma muidu ei karda midagi, ausalt, aga see tundus õudne.
Igastahes jõudsime sealt kivikolaka juurest mööda ja perenaine suunas mu suuresuuresuure põllu peale ja seal ma traavisin, pikalt ja kaugele. Päris mõnus oli.
Oh nalja tahate kuulda? Päris kino oli! Keegi totakas oli kummiku unustanud selle põllu peale. No täita lõpp. Ma vaatasin seda kummikut ja ei suutnud uskuda, et kes see jätab oma k u m m i k u põllule! Eks ma seal seda passisin ja irvitasin omaette. Jäin seisma ja nuusutasin seda lausa. Eks lõhna järgi oli tunda jah... Ega mina ka sellist kummikut ei kannaks. Välimuselt ka oli kole. AGa ikkagi, täitsa kino, kummik keset põldu.
Aga jah, traavisime seal ringi, kuni olime jälle tallis, kuni perenaine mu maailmalõpuni ära nunnutas, jättis mu talli juurde lahtiselt sööma ja läks eemale. Siis tuli talle telefonikõne, et üks hobune on lahtiselt. Tegelikult ta jättis mu meelega niimoodi, ära ma kuhugi ei lähe ju, ainult sõin seal :P
Ööseks läksin ikkagi koplisse, puhkasin ja magasin.
***
Päev 2. Perenaine tuli jälle ninnunännutama, puhastas mind, harjas mind, kammis mind, lõikas lakka ja sama natukene. No nüüd ma veel kenam tots, kui ennem.
Hops- olin sadulas. Läksime kolmekesi karjääri. See meil tallist suhteliselt kaugel, oma 5 km. Pikalt sammu, pikalt traavi, kuni olime karjääris. Mul silmad särasid peas, hops sulistasin seal vees, perenaine sai märjaks. No nii fun! Ma jumaldan vett. Siis väike metsaring, künkaid ja põlde, ning otsetee talli poole.
Jälle pool päeva ninnunännutamist.
Tegelikult perenaine on päris tore. Ega halba ta mulle ei tee, päris armas tegelikult, et keegi mind ilusaks ja nunnuks teeb. Ja oii need komplimendid! "Oii Tigris, sa oled nii armas, minu väike musikene, tupsununnukene, ninnunännukene, tibulinnukene". Super-luks. :P
Need kaks päeva olid päris mõnusad.
Kuni kuulsin koplist tümakat ja auto läks minema. Perenaine ja ta poiss... Ja ma ei tea millal nad tagasi tulevad. Nüüd tunnen ennast üksikuna.
Jun 14, 2009
Super.
Capyright- Krista
Täna oli Tigrise esimene võistlus :)
Olen väga rahul.
Alustan otsast peale.
Reedel läksin juba Kaarmasse, tegime trenni ja olin siis juba rahul, mitte mingeid tõrkeid, vastu hakkamist ega midagi. Ainuke asi mis on, et tempot ei taha üles võtta :P
Laupäeval istus ta ilusasti omaette ja täna (pühapäeval) oli meie suur päev- esimesed võistlused.
Panin ta tallis valmis, Tigris oli no niiiii rahulik, et kohe... Ma nüüd ei teagi... Liiga rahulik oli. :D
Esimene parkuur, mida võistlesime oli 60-70 cm. Läksime soojendust tegema, alguses oli küll natukene uudishimulik ja pea laiali otsas, nii palju sõpru ja peikasid oli, aga üsna pea taipas, et ta ei ole niisama seal platsil. Tegime paar hüpet ja siis kuulsime oma nime, jooksime starti. Tegime parkuuri puhtalt läbi, mitte ühtegi tõrget ka ei olnud, ainuke asi mille kallal tahan vinguda on t e m p o. Ja seda ma ei väsi kordamast :D. Teeks siis ilusasti pikalt ja puhtalt galoppi. Aga ei, tema võtab pöördeid traavis ja siis laseb ligadi-logadi edasi :P
Aga ei pane pahaks, saingi nüüd trenni materjali juurde.
Teine parkuur oli 70-80 (kui ma ei eksi). Kõik jutt täpselt sama, aga üks asi oli positiivsem- tegime sõidu 1 sekondi kiiremini, kui eelmise :'D
Tegelikult olen väga rahul. Ei aja ideaalsust taga
Lõpuks astus Tigris treikusse ja läks tagasi Vetikule, mina koju emale muljetama.
Aga nüüd ootan, et kuskile laeksid pildid ülesse ja siis panen piistu :P
Tsau nüüdseks.
Jun 5, 2009
2 päeva künkaid. :)
Nüüd need viimased 2 päeva, mis ma tallis olin, käisime maastikul.
1 päeval (tegelikult õhtul-öösel, mingi 22 paiku :P) läksime Catlyniga. Tema oli Ociga, mina oma kalli märakesega. Avastasime lähipiirkondades uusi radu, filmisime oma käike, plingisime pling.ee'sse pilte, kui me metsas kolasime jne jne. Vahepeal hakkas meil mingi jalgrattur noormees järel käima, tahtis hobusega sõita, ise kartis. Andsime noormehele ilusasti korvi ja läksime talli poole, sest kartsime, et laps võib iga kell üles ärgata ja Siiri lastega hakkama ei saa :P
2 päeval läksime kuhugi mägedesse 5kesi. Mina taaskord oma musimusimusi märaga. Üks pikk reis tuli ja see oli superlahe! Pole elusees vist nii vaimustuses olnud millestki! Minu lemmik asi, mille ma avastasin on see, et Tigris oli koguaeg viimane reas, sest eespool ajavad teda taha olevad hobused närvi, eriti kui nad kimavad tagant järgi ja jooksevad tagumikku sisse. Samas Tigris oli vist meie seas ainuke hobune, kes ei kartnud mitte midagi. Eespool olevad hobnused vahest jäid seisma mingite kändude peale jne :D
Aga sellegi poolest olime meie taga. Super on see, et Tigris ei kima teistele järgi taga olles, ta ei perutanud kordagi, ta läheb mäest alla nii ilusasti diagonaalis... SUPER. Veest käisime läbi, see oli niiiiiii mõnus :P
Ainuke asi, Tigris ei taha eriti kaua ühe koha peal seista, aga seda ei pane talle pahaks peaasi, et natukenegi seisaks.
Oh ma nüüd ei teagi, plädiseks sellest metsas käimisest nii palju ja nii kaua, nii hea oli lihtsalt :P
Aga nüüd ootan kodus trasporti, mis viiks mu Rakverre tagasi, sest Rakvere Linnapäevad on ju ja seal on meil plats kinni pandud, kuhu me hobustega lähme, cowboy stiilis oleme. Ma lähen poni Arahitiga, tal isegi western sadul olemas :P
Aga sellise ilmaga on küll veidi nutune, aga eks aeg näitab. :)
Jun 1, 2009
Ratsaspordiklubi Rakvere Haledad.

... vot just sellise nime panime me oma "tiimile", kui käisime nüüd see nädalavahetus Veskimetsas. Võistesime 2 päeva. 1. päeval olin mina Siirius C'ga ja Kristin Ocean Stariga ning teisel päeval oli Siirius veel Siiriga. Ahjaa, ja Nele Oceaniga.
1. päevaga olen mina suhteliselt rahul. Ainuke asi, et kuradima kahju, et Tigris ei saanud nendel võistlustel osaleda, aga see selleks. :)
Kõik oli meil super, aga eelviimane latt läks kobamisi maha, esimeses faasis. Okei, elame üle.
Oceaniga ei läinud kahjuks nii hästi, suure nördimuse osaliseks jäime me kõik.
2. päev... Oehh... "#%&¤"//&%((/&T (need sümboliseerivad minu hetkelisi emotsioone, mis ei ole ülse positiivsed...) Siirius tõrkus ühel kollil takistusel välja. No väga palju kadus mu tuju sel päeval. Siiri vapsee lendas ilusa lennuga sealt maha parkuuri ajal. Ocean samuti tõrkus... Kokkuvõtlikult teine päev läks metsa poole.
Norisin Siirit et tulemustes on kohata hobused- Siirius C, Siirius C, Ocean Star, Ocean Star, omanik Siiri, Siiri, Siiri, Siiri. Ta lubas mulle peksa anda, kui ma veel nii ütlen : D
Siis läksime koju, no selline rampväsimus oli kallal, selline kuumus ahistas, et oioioi.
Siis tegin Tigrisega trenni. Kuidagi.. paha oli. Ta läheb nii kohutavalt keema, et minul jõud üle ei käinud. Nagu topelt tujulangus tekkis. Veab jõuga takistusele, sellise hooga läheb, et ta ei jõua piisavalt kõrgele lennata, enne kui takistuseni jõuab. Seal tekkisid mul natukene nigela võitu emotsioonid. Siis läksin rahustasin teda metsas jalutades,kuigi seal ta kees ka õrnalt. Muidu oli kõik okei, aga künkast ülespoole liikudes tuli energia sisse. Siis rahunesime mõlemad maha, jalutasin temaga käekõrval ringi, jooksime edasi tagasi, hakkasin teda puhastama ja hellitama. Lõpuemotsioon oli ikkagi positiivne ja nii kurb oli koju minna.
Homme lähen tagasi Rakverre, siis lähme maastikule, teeme pikema sõidu seal tallirahvaga.
Nüüd mõnda aega teen kuivtrenni. Tegelen a i n u l t painetega ja üleminekutega. Nagu ma siin varem mingis postituses mainisin, et tuleb hüpete puhkus.. See oli suhteliselt lühike nähtus. Nüüd teen kuni selle nädalavahetuseni puhkuse.
Kui nüüd plaanid alt ei pea, siis lähme Sassi talu võistlustele Tigrisega. 50 ja 70 cm proovime. Esimene võistlus ja see on minumeeles super. Sobib lihtsalt esimeseks võistluseks. Ja kui me nüüd sinna lähme, siis neljapäeval proovin pisikesi takistusi hüpata ja see on kõik! :P
Okei, liiga palju tühja loba, vaadake pilte parem. 
Mina ja Siirius C, oma X hüppeid tegemas.
Tigris Line :)

May 27, 2009
Nüüd käisin paar päeva tagasi Tigrise juures.
Tegelt minu korda vit olen käinud, aga mul hakkab see laiskus vist jälle tulema.. :D
Nii, millest ma alustan?
Hobune areneb iga päevaga üha rohkem. Super, ma nii uhke tema üle.
Ainuke asi mis mulle ei meeldi, on see, et Siiri teeb Tigrisega oma asju. Sõidab temaga ilma, et mulle ütleks (ma ju ei keela, lihtsalt võiks helistada, ma loen sõnad peale).
Käis temaga maastikul, ütles mulle et kartis autosid (hahaha, ta ei karda neid.. 8-)), sõitis platsil, pani kordele (ma pole temaga kordet harrastanud), martingaliga ja pani veel millegagi pea kinni (i hate it!), pani enda sadula ("Ma tahtsin, et mul mugav oleks, sinu sadulaga ma ei tunne ennast hästi"), hüppas Tigisega mõned korrad umbes 75-80 cm takistusi.
Olen talle küll märkusi teinud, aga see ei aita. Täna lähen talli ja räägin sotid selgeks.
Aga see selleks.
Viimati tegime Tigrisega palju paindeid, galopitõsteid, üleminekuid, istakuid, tempomuutusi jne jne. Üli rahul olen. Ainult vahepeal läks päris keema. Tema trennid olid ennem üsna üksluised ja on harjunud et peale galopitõsteid sammu tegema, ratsmed lühemalt kätte ja hüppama.
Selle peale läkski ta veidikene keema, sest arvas, et hüppama minek, aga tüng ! :)
Pesin ka Tigrist, aga ta on hakanud voolikut kartma O.o
Aga ma nüüd jooksen, õhtul annan teada, mis täpsemalt toimus.
May 19, 2009
:)
Hüpete puhkus.
Mõtlesin täna terve päeva Tigrise üle ja otsustasin, et hakkame võhma treenima.
Plaanin juba homme talli minna, suur porgandikott kaasa, palju musisid ja kallisid.
Ja praegu mul tuli meelde, et ma unustasin Tigrise sünnipäeva ära, mis oli 14ndal. Pisikene sai 6 aastaseks :)
Tahaks teda paitada juba.